ja tema lähedastele. Näiteks hasartmängusõltlane võib kasiinos ühe õhtu jooksul maha mängida kogu oma raha ja muu vara. Hasartmängusõltuvus väljendub: · Inimese võimetuses mängimist lõpetada. · Laenude võtmises mängude finantseerimiseks. · Raha nägemises mitte elatusvahendina vaid mänguvahendina. · Muutumine mängija iseloomus: valetamine, salatsemine. · Mängimise kahetsemises ja häbenemises. · Riskimisega töö, pere ja muude tähtsate suhete mängimise suhtes. Kirjeldamaks ja hindamaks probleemi tõsidust eristatakse küll probleemset ja patoloogilist hasartmängimist, kuid hasartmängusõltuvusega on tegemist juhul, kui hasartmängimine on kujunenud patoloogiliseks. Patoloogiline hasartmängimine on impulsi kontrolli häire, mille põhiliseks tunnuseks on võimetus vastu seista impulsile, ajele või kiusatusele mängida hasartmänge.
Vastuvõetava riski piirkonnas on risk nii väike, et selle pärast ei tarvitse erimeetmeid enam rakendada. Inimesed peavad riski vastuvõetavaks siis, kui mingit võimalust riski vältida ei ole. Sellise riski vähendamisega ei saavutata enam märkimisväärset ohutustaseme kasvu. Hinnang riski vastuvõetavuse kohta on alati subjektiivne ja seotud kindla olukorraga. Inimene otsustab riski vastuvõetavuse üle paljude tegurite põhjal. Tavaliselt otsustatakse riski vastuvõetavuse üle riskimisega kaasnevate kulude ja tulude võrdlemise alusel. 5. Too näiteid turvanõuetest ja iseloomusta neid. Audentimisnõuded tuvastusele kuidas isikut tuvastatakse. Et vältida turvariske tarkvaras - piiratakse kasutajate juurdepääsu ning tehakse andmed-süsteemid kättesaadavaks vaid selleks volitatud isikutele. Andmetele ja kogu arvutile ligipääsuks peab kasutaja end autentima. Selleks on paroolid, kuid turvalisemad on sõrmejälje ja silma võrkkesta lugejad
mingit tegu, mis on kahjulik inimesele endale ja tema lähedastele. Näiteks hasartmängusõltlane võib kasiinos ühe õhtu jooksul maha mängida kogu oma raha ja muu vara. Milles väljendub hasartmängusõltuvus? 1. Inimese võimetuses mängimist lõpetada. 2. Laenude võtmises mängimise finantseerimiseks. 3. Raha nägemises mitte elatus-, vaid mänguvahendina. 4. Muutustes mängija iseloomus, valetamises ja salatsemises. 5. Mängimise kahetsemises ja häbenemises. 6. Riskimisega töö, pere ja muude oluliste suhetega mängimise tõttu. Kasutatud allikad: · http://www.nip.ee/page/139/16/111 · http://www.parnupostimees.ee/220707/arvamus/10076559.php · lahendus.net/?a=saveart&file...type=html · http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltuvus_%28narkoloogia%29
Riskidega tuleb elada ja neid tuleb õppida haldama. Riskimine vabatahtlik ja teadvustatud ohule alistumine ning riski tagajärgedega arvestamine. Rohkem riskivad inimesed satuvad õnnetustesse sagedamini kui vähem riskivad. Kuna riskimine võib lõppeda halvasti, siis on riskimine kulukas õnnetusjuhtumid põhjustavad suuri majanduslikke kahjusid. 4. Mis paneb inimesi riskima? Riskimisega loodetakse saada: *Paremaid töötulemusi ja suuremat palka *Kergendada või kiirendada tööülesannete täitmist *Omandada uusi teadmisi ja oskusi *Vabaneda kontrollist *Katsetada oma võimeid (on põnev) *Näidata oma pädevust 5. Mis on riski haldamine (lisa ka skeem)? Riski haldamine tähendab abinõusid, millega mõjutatakse võimalikke kahjulikke sündmusi ja neutraliseeritakse kahjulikke tagajärgi
annaabi.ee 
