Börsi kapitalisatsioon kasvas kuue kuuga aktsiahindade kasvu toel 22%, moodustades märtsi lõpus 12% SKPst. Investeerimisfondide tootluse positiivne trend jätkus, kuid senisest aeglasemas tempos. Investeerimisfondide osakute hinnad on jõudsalt kasvanud, ent jäävad majanduskriisieelsele tasemele siiski alla. Investeerimisfondide varad kasvasid viimase 12 kuuga 30 miljoni euro võrra 592 miljonini. Varade kasvu on mõjutanud positiivne tootlus ning netosissemaksete muutused. Investorite riskikartlikkuse vähenemine on avaldanud mõju investeerimisfondide sissemaksete struktuurile, mille tulemusel on aktsiafondidesse tehtud kuiste sissemaksete osakaal kasvanud. Suur tootlus kasvatas teise samba pensionifondide varade mahtu 2010. aastal riigi sissemaksete peatumisest hoolimata ligi 119 miljoni euro võrra 1071 miljonini. 2011. augustis kehtima hakkav kogumispensioniseaduse muudatus, mis võimaldab pensionifondiosakute omanikel tihemini
*a agendi printsipaalile nähtamatu tööpanus*x = x(a) + nähtav töötulemus*c = c(a) agendi kulu*Esindataval tuleb leida *max (x-p) üle tasufunktsioonide p(x), *arvestades, et esindaja püüab leida *max (p-c) üle jõupingutuste a ja*osaleb suhtes, kui p-c > u (alternatiivne netotulu) Stohhastiline maailm (riskipreemia) *x = x(a) + ; M() = 0; D() = d*Neumann-Morgensterni kasufn:*U(x) = U(M(x)) R*Riskipreemia R = rd Riskikartlikkuse indikaator r:*Riskineutraalne r=0;Riskikartlik r > 0;Riskisõbralik (-aldis) r < 0Oluliselt keerukamaks muutub suhtekujundus stohhastilises maailmas, kus töötulemuse x sõltuvust tööpanusest a varjutab muude ja tundmatute tegurite mõju ehk lihtsalt infomüra. Eeldame järgnevalt, et asjaosalised tunnevad siiski nii tulemuse matemaatilist ootust kui ka "müra" suurust. Müra tähendab ühtlasi riski, millele inimesed võivad reageerida erinevalt
annaabi.ee 
