projektijuhile, mistõttu tuleb omanikke vaid üldiselt projektis toimuvaga kursis hoida. 2.5. Riskijuhtimine Riskide regulaarne kontroll ja täpsustamine on oluline, et tagada projektis võimalikult efektiivne riskijuhtimine, mistõttu viidi läbi 21. oktoobri 2017. aasta seisuga riskianalüüs (vt Lisa 8). Tabelis on kirjeldatud riske, nende tõenäoust ja mõju. Võimaliku riski esinemise korral on välja toodud kas ennetavad või leevedavad tegevused, mis on abiks riskijuhtimisel. Järgnevalt on nimetatud viis riski, mis on kõige suurema tõenäosuse ja mõjuga (vt Tabel 8). Tabel 8. Suurima olulisusega riskid (Autorite koostatud) Nr. Risk T% Mõju Olulisus Ennetamine/leevendamine Ressursside puudus Ressusi analüüs enne projekti algust. (meeskonnaliikmed, Ressursside planeerimine ning 1 raha,aeg) 40% 7 2,8 haldamine projektijuhi poolt.
Siiski on uute teenuste turule toomine väga haruldane. Veelgi haruldasemad on turgu täielikult ehk radikaalselt muutvad teenused. Radikaalse innovatsiooni tegemiseks peavad praegu ettevõtetes töötavad äriinimesed õppima disaineritelt uusi tööviise. Radikaalne innovatsioon põhineb kliendivajaduste ja turutrendide arendamisel. Need muutused on raskesti saavutatavad ja teenuse edukus võib sõltuda ühest pisidetailist, mida on pilootuuringuta raske välja selgitada. Riskijuhtimisel tuleb õppida prototüüpima, mitte oodata kuni teenus saab perfektseks. (Frishammar et al 2010) Teenusedisaini enim tsiteeritud autori Roger Dean Martini hinnangul põhinesid paljud varasemad filosoofilised tõekspidamised konkurentsieelisel ja on välja kasvanud nn teiloristliku organisatsioonikäsitlusega maailmast. 20. sajandi loovus seisnes heuristika asendumises algoritmidega. See tähendas efektiivsuse saavutamist mistahes teenuste disainis massivalemite kasutusele võtmise abil