tunnust ei esine, siis T ja H vahel on seos. Kui T ilmnes enne kui H, või T on olemas H korral, siis isikud, keda iseloomustab T, omavad suuremat riski haiguse tekkeks: T ja H riskiindikaator. Paljud haigused on sagedamad teatud geograafilistes piirkondades, sagedamad meestel kui naistel, mingites vanustes või kutserühmades, sagedamad suitsetajatel kui mittesuitsetajatel jne. Elukoht, sugu, vanu, elukutse ja suitsetamine on seega paljude haiguste riskiindikaatorid. Riskiindikaatorite tundmine aitab välja selgitada suure riski rahvastikurühmi kui sihtrühmi, kelle hulgas oleks sobiv rakendada profülaktilist sekkumist või korraldada sihipäraseid arstlikke läbivaatusi. Põhjuslikkus ehk kausaalsus on mitmekülgset käsitlemist leidnud filosoofias ning eriti teaduse metodoloogias. Otsesed ja vahepõhjused. Piisav põhjus ja tarvilik põhjus. Tegelikult on igas põhjuslikus olukorras peaaegu alati võimalik eeldada vahepõhjuste olemasolu
60%: hindeline Tervisekäitumine, TE teooriad/mudelid Tervis Tervise edendamine Haigus Elukvaliteet Tervisekaitse Ebavõrdsus tervises Tervisekasvatus Enesetõhusus Rahvatervis Paikkond Haiguste ennetamine Haigestumus,suremus Võimestumine Levimus Sotsiaalne kapital Epidemioloogia Eluviis, riskikäitumine Ekspositsioon Salutogenees Riskiindikaatorid Patogenees Epidemioloogia indikaatorid Haiguste esinemise võrdlusnäitajad Relatiivne risk (relative risk RR)- võrreldakse riskist eksponeeritud ja eksponeerimata rühmades haiguste esinemisnäitajate suhet Šansisuhe e. Riskisuhe (odds ratio OR) eksponeeritute suhe juhtude hulgas võrreldes eksponeeritute suhtega kontrollide hulgas Tulemi mõõtmine Haiged (juhud) Mittehaiged (kontroll) Eksponeeritud a b
annaabi.ee 
