soodustamise. On ju praegune olukord maailmas muutunud peaaegu väljakannatamatuks. Postimehe andmetel ennustatakse kliimakatastroofi juba 2060. aastaks. Ehk mõni innovaatiliste ideedega inimene suudaks inimeste poolt tekitatud kahju leevendada. Selleks aga peab andma võimaluse. Muidugi on ka võimalus, et inimesele, kellele antakse võimalus tegeleda sügavuti teda huvitava ainega, kasutab seda julmalt ära ning viib maailma hoopiski katastroofile lähemale. Riskideta aga elada ei saa ning selles ühiskonnas, kus meie elame, tuleks haarata igast asjalikust ideest, et parandada tervet maailma ohustavat olukorda. Haridus on pigem vahend kui eesmärk ka sellepärast, et haridus aitab vähendada maailmas toimuvaid õudusi. Haritud inimesed aitavad maailmas tõkestada erinevate haiguste levikut. Näiteks on aidanud Aafrikas korraldatud ulatuslikud teabejagamispäevad, et takistada HIV levikut. Inimesed ei levita haigusi ju meelega
eemaldumine oluliselt aeglustuda. Mida kauem kontrastaine neerudes viibib, seda tõenäolisemalt ta neid kahjustab. Seepärast uuritakse nerrukahjustuse kahtluse korral enne protseduuri seerumi kreatiniinitaset. Kui neerutalitluse halvenemist näitav kreatiniinitase on tõusnud, kontratsainega uuringut ei tehta. Kui kratiniinitase on veres normaalne, eemaldub kontrastaine organismist probleemideta ja uuringu võib teostada riskideta. (Mustajoki & Kaukua, 2005) Teostades peaaju angiograafiat asetab neuroradioloog nõela lapse kubeearterisse. Nõela abil sisestatakse kateeter. Kateeter läbistab läbi keha arterid ja seejärel jõuab igasse nelja peaarterisse kaelas, mis lähevad ajju. Röntgeniga kontrollitakse kas kateeter on õiges kohas. Neuroradioloog seejärel süstib kontrastvärvi kateetri kaudu ja teeb mitmeid röntgenpildid veresoonest, jälgides kuidas värv voolab. Testi lõpus kateeter eemaldatakse kubemest.