mitme asutuse koostööd või ministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse otsust, riskikommunikatsiooni meetmetest ja nende täitmise eest vastutavad asutused, stsenaariumitest, mille lahendamiseks tuleb koostada hädaolukorra lahendamise plaan; hinnang, milline sündmuse stsenaariumist põhjustatud hädaolukorra lahendamine võib vajada eriolukorra väljakuulutamist; ettepanek hädaolukorra lahendamiseks vajaliku varu, sealhulgas tegevusvaru suuruse kohta Riskiankeet koostatakse iga hädaolukorrani viiva sündmuse kohta välja arvatud juhul, kui riskianalüüs sisaldab riigisaladust! 10. Hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused. 1) päästesündmus – Päästeamet; 2) politseisündmus – Politsei- ja Piirivalveamet; 3) küberintsident – Riigi Infosüsteemi Amet; 4) kiirgus- või tuumaõnnetus – Keskkonnaamet; 5) tervishoiusündmus – Terviseamet; 6) loomataud – Veterinaar- ja Toiduamet. 11
lisas 3 nimetatud riskide määratlusest. (5) Hädaolukorda ennetavate ja tagajärgi leevendavate meetmete raames tuleb kirjeldada: 1) olemasolevaid õiguslikke regulatsioone, tegevuskavasid ja ressursse; 2) vajaminevaid õiguslikke regulatsioone, tegevuskavasid ja ressursse; 3) muid olemasolevaid ja vajaminevaid meetmeid. § 10. Riskiankeedi täitmine Riskianalüüsi kokkuvõttena täidetakse hädaolukorra kohta riskiankeet vastavalt käesoleva määruse lisale 4. 3. peatükk RISKIANALÜÜSI KINNITAMINE, AVALDAMINE JA JÄRELHINDAMINE § 11. Riskianalüüsi kinnitamine Hädaolukorra riskianalüüsi kinnitab pädeva asutuse juht käskkirjaga. § 12. Riskianalüüsi avaldamine Pädev asutus avaldab riskianalüüsi oma veebilehel hiljemalt kahe nädala jooksul pärast selle kinnitamist. § 13. Riskianalüüsi järelhindamine