Nii iseseisvumisel kui ka taasiseseisvumisel kasutati ära olukorda, kus NSVL oli nõrgenenud. Enne iseseisvumist oli toimunud Esimene maailmasõda ning hiljem kukutati Venemaa tsaar. Taasiseseisvumisel oli perestroikapoliitika 1991. aastaks end ammendanud. See ei täitnud oma eesmärki ega uuendanud mõõdukate ümberkorraldustega sotsialistlikku ühiskonnakorda Nõukogude Liidus, vaid viis hoopis impeeriumi lagunemiseni. Oluliseks pean seda, et mõlemal juhul olid olemas juhid, kes riskantsetel momentidel suutsid langetada õigeid otsuseid ning sellega saavutada Eesti iseseisvumine. Sarnasuseks võib pidada ka seda, et Eesti võeti erinevate liitude liikmeks pärast seda kui oli võõrvõimu alt vabaks saanud. Näiteks pärast iseseisvumist võeti Eesti Rahvasteliitu ja pärast taasiseseisvumist ühines Eesti NATO-ga ning ta võeti veel Euroopa Nõukogu täisliikmeks. Erinevuseks võib pidada seda, et iseseisvumisel võideldi korraga mitme ründava
aastaks end ammendanud. See ei täitnud oma eesmärki ega uuendanud mõõdukate ümberkorraldustega sotsialistlikku ühiskonnakorda Nõukogude Liidus, vaid viis hoopis impeeriumi lagunemiseni. Mõlemal juhul oli impeerium, millest eralduti, nõrgenenud riigisiseste probleemide tõttu ning kasutati ära kõik impeeriumipoolsed järeleandmised. Oluline on see, et mõlemal juhul olid olemas juhid, kes riskantsetel momentidel suutsid langetada õigeid otsuseid ning sellega taastada Eesti iseseisvus.
mitmed riigid. Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumisel on mitmeid erinevusi kui ka sarnasusi. Suurimaks erinevuseks võib välja tuua selle, et iseseisvumiseks tuli maha pidada Vabadussõda ning taasiseseisvumine toimus rohkem poliitilisel teel ja rahulikumal viisil. Peamiseks sarnasuseks võib pidada seda, et NSVL oli raskes seisundis oma majanduses, milles valitses kaos. Oluline on see, et mõlemal juhul olid olemas juhid, kes riskantsetel momentidel suutsid langetada õigeid otsuseid ning sellega taastada Eesti iseseisvus.
rohkem tekkis linnadesse eestlastest majaomanikke, väikekaupmehi, haritlasi ) ning tööstus-ja põllumajandustoodete eksport Venemaale. Oma osa oli ka poliitilistel eeldustel, mis kujunesid 20, sajandi alguses: võim valla tasandil oli juba 19. saj. eestlaste käes, 1905. aasta revolutsioon äratas eesti rahva poliitilisele elule, kujunesid parteid ja kerkisid esile kogenud poliitikud, kes langetasid riskantsetel momentidel õigeid otsuseid, kasvas eestlaste osatähtsus linna- ja maaomavalitsustes (nii saadi oma maa haldamiseks vajalikke kogemusi), baltisakslaste mõju kitsendamine I maailmasõja alguses autonoomia võimaluste oskuslik ärakasutamine ja I maailmasõjas osalenutest sai kogenud kaader tulevasele Eesti armeele. Nikolai II troonist loobumise ja Romanovite monarhia kokkuvarisemise järel 15. märtsil 1917 kuulutas
annaabi.ee 
