lõpetavad uimastite tarvitamise. Programmi mõju: käitumine ei muutu (seos enesehinnangu ja uimastitarbimise vahel on väga väike) Kokkuvõte efektiivsusuuringutest: vaja rakendada koos teiste ennetusmeetoditega Keeldumisoskuste õpetamine Alus: noored ei oska või ei julga seista vastu eakaaslaste ning meedia mõjutusele ja survele proovida ja tarvitada uimasteid. Eeldus: kui noortele õpetada riskantseid olukordi ära tundma ja neid vältima või riskantses olukorras keelduma, siis noored ei proovi ja tarvita uimasteid. Programmi mõju: mõned uuringud näitavad, kuid teised mitte, et mitu aastat kestnud keeldumistreeningud on andnud positiivseid tulemusi. Kokkuvõte efektiivsusuuringutest: Oluline on, kes ja kuidas õpetab Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetamine Alus: noored proovivad ja tarvitavad uimasteid teisi jäljendades ja teiste tunnustust taotledes.
käes olevate dokumentidega need dokumendid võivad sisaldada isikuandmeid, mille levitamisel ei ole riigil vabad käed. Riik on kohustatud keelama info leviku põhjendamatu takistamise eraisikute poolt. Põhiseaduse kohaselt on riigil passiivne info andmise kohustus, kui seda informatsiooni soovitakse. EIÕK ( Euroopa Inimõiguste Konventsioon) alusel on riigil teatud juhtudel ka elanikkonna aktiivse informeerimise kohustus. Näiteks on riigil selline kohustus siis, kui riik osaleb riskantses ettevõtmistes. Kogunemisvabadus Kogunemisvabadus ehk koosolekute pidamise vabadus on sätestatud §-s 47. Kogunemisvabadusega on tegemist õigusega, mille eesmärk on tagada inimeste koondumine ühiste eesmärkide saavutamiseks. Koosolekute pidamise õigus, mis on olemuslikult seotud sõnavabadusega, aitab kaasa poliitiliste arvamuste väljendamisele ning seetõttu on kogunemisvabadus demokraatia jaoks olulise tähendusega. Kogunemisvabadus hõlmab mitme inimese kogunemise ühisel eesmärgil