kellegi muu heaolu nimel abort lubatud. Teiseks küsimuseks on see, et kui abordid seadusega keelata ja illegaalseks muuta, kas aborte enam ei tehtaks või jätkuks see lihtsalt halvemates oludes. Uuringud ja statistika on näidanud, et abordi keelustamine ei peata nende sooritamist. Sellisel juhul on see lihtsalt emale kordades ohtlikum ja keerulisem, sest lapsest loobumise puhul on naine sunnitud pöörduma n-ö mustale turule, kus eemaldatakse loode äärmiselt ebasanitaarsel ja riskantsel viisil. Kolmandaks teemaks, mille tõttu ollakse arvamustega kahevahel on see, et lapse kandmine ja sünnitamine ei pruugi olla naisele ohutu, näiteks juhul kui tal esineb mõni kriitiline haigus. Maailmas on hetkel kokku kuus riiki, kus abort on keelatud mistahes asjaoludel, isegi kui see tähendab nii ema kui lapse surma. Kuid kui abordi keelustamise mõte on see, et last ei tohi tappa, siis ei näe ma selles loogikat. Laps hukkub ju samuti, kui ema poole raseduse pealt sureb.
juba 10 aastat. Rubla võeti Eestis kasutusele novembris 1940. Peale krooni käibelt kõrvaldamist 1. jaanuarist 1941. aastal jäi rahva kätte ja rubladeks vahetamata 8 mln krooni sularaha. Seoses iseseisvuse ja keskpanga likvideerimisega kaotas Eesti ka suurema osa oma kullavarudest. Ainult USA Federal Reserve Bank keeldus Eesti kulla väljaandmisest N Liidule. Otsustav läbimurre isemajandamise ja oma rahale ülemineku riskantsel rajal saavutati 1989. a novembris N Liidu Ülemnõukogu võttis vastu seaduse ,,Leedu NSV, Läti NSV ja Eesti NSV Majandusliku iseseisvumise kohta". Isemajandamist lubav seadus võimaldas taasavada Eesti Panga, alustada panganduse ja raharingluse allutamist keskpangale, kiirendada ettevalmistusi krooni trükkimiseks. 1992. aastal üleminek kiiresti väärtust kaotavale N Liidu rublalt tugevale Eesti kroonile on mõjutanud põlvkondi, kes kaotasid rubladesse paigutatud säästud
lagunema ja asendub muuga. Uibpuu näitel võib seda kirjaldada just hiiliva modernismina. Eelmängu esteetika muutumisele võime näga romaanis ,,Neli tuld", kus tegevus toimub laeval. Ühes variandis ta kirjutab edasi rõhutatud allegoorilist proosat (tugev alltekst), aga veenvama tulemuse saabutab ta psühholoogilise realismi aladel, või mingites sellistes vormides, mis on sellele lähedal. Kasutab moodsa kirjanduse võtteis ja omamoodi riskantsel viisil kui kogu tekst on edasi antud lamava tütarlapse sisemonoloogi kaudu. ,,Janust" võib välja lugeda ka Uibopuud ennast, sest ta on olnud ka ise sarnaselt haige. Asta Willmann (Surnud) Ilmar Jaks · 1963 Eikellegi maal Esindab pagulaskirjanduse vanemat generatsiooni üks vanemaid tegevkirjanikke. Isiklik elukäik 40ndatel hakkab loomingus kaasa mängima. Nimelt ta 1943-1944 aastal Eestist ei põgene ja ta mobiliseeritakse punaarmeesse
annaabi.ee 
