Nende ühendamiseks rajati kloostreid, kus nad tegelesid enda harimisega ja tuntud kristilike autorite tööde ümberkirjutamisega. Peatükk 29 Peale hiilgeperioodi I-II sajandil toimusid riigid kodusõjad ja sisesegadused. Keiser Diocletianus taastas mõneks ajaks rahu ja suutis riiki korralikult valitseda kärpides senati õigusi ja tugevdades bürokraatiat. Constantinus Suur jätkas tema poliitikaga ja legaliseeris risitusu 313. aastal. Rajas impeeriumi uue pealinna Konstantinoopoli. 395. aastal juurdus tava jagada riik kahe keisri vahel ära Ida- Ja Lääne-Roomaks. 375. aastal tulid hunnid Euroopasse, ka germaanlased hakkasid Rooma poole liikuma. Nad olid küll liitlased, kuid tegutsesid sageli keisrist sõltumatult. Keisrid hakkasid kaotama võimu provintside üle. 410. aastal germaanlased rüüstasid Rooma linna. 476. aastal
Nende ühendamiseks rajati kloostreid, kus nad tegelesid enda harimisega ja tuntud kristilike autorite tööde ümberkirjutamisega. Peatükk 29 Peale hiilgeperioodi I-II sajandil toimusid riigid kodusõjad ja sisesegadused. Keiser Diocletianus taastas mõneks ajaks rahu ja suutis riiki korralikult valitseda kärpides senati õigusi ja tugevdades bürokraatiat. Constantinus Suur jätkas tema poliitikaga ja legaliseeris risitusu 313. aastal. Rajas impeeriumi uue pealinna Konstantinoopoli. 395. aastal juurdus tava jagada riik kahe keisri vahel ära Ida- Ja Lääne-Roomaks. 375. aastal tulid hunnid Euroopasse, ka germaanlased hakkasid Rooma poole liikuma. Nad olid küll liitlased, kuid tegutsesid sageli keisrist sõltumatult. Keisrid hakkasid kaotama võimu provintside üle. 410. aastal germaanlased rüüstasid Rooma linna. 476. aastal
Euroopa kesk- ja varauusaeg Keskaja alguseks peetakse tavaliselt Ida-Rooma kokkuvarisemist aastal 476, mil germaanlased vallutasid need alad. Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid daatumeid: 1453. a. - Konstantinoopoli vallutamine/1492. a. - Ameerika avastamine Kolumbuse poolt/ 1517. a. - usupuhastus. 5.saj. Lõpul tungisid frangid Clodovechi juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid Hispaaniasse. Nad võtsid üle risitusu ja ühinesid katoliku kirikuga. Roomlased nägid neis liitlasti germaanlaste vastu, kes pooldasid ariaanlust. 6-7. saj. Kuningavõim nõrgenes ja peale kuninga surma pidid pojad riigi omavahel ära jaotama, see ebaõnnestus ja toimusid vennatapusõjad. Aja jooksul kujunesid välja suured iseseisvad piiskonnad, kus valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. 560. aastatel vallutasid Itaalia langobardid, kes võtsid üle ristiusu ariaanlikul kujul, kuid olid muus osas Roomast vähe mõjutatud
annaabi.ee 
