silindris vabalt liikuda. Rippmasin vajub raskusjõu mõjul alla. Kolvi vaba liikumise tõttu saab töömasina asend traktori raami suhtes muutuda. Neutraalasendisse viiakse siiber siis, kui töömasin on veoasendis. Siiber laseb õli pumbast paaki tagasi ning takistab õli väljapääsu jõusilindri kummastki ruumist. Seetõttu jääb kolb koos kolvivarrega silindris liikumatuks ning töömasin püsib traktori raami suhtes kindlas asendis. Riputusseadme ja käitusvõlli ehitus 1. Riputusseade on ette nähtud masinate vedamiseks, nende asendi muutmiseks nii rõht- kui ka püsttasandis. Riputusseadme külge kinnitatakse ka haakeseadmed haakekonks või haakekolmnurk. Haakekonks võib olla hüdrojuhitav. Riputusseade koosneb: · Veorauad · Ülemine tõmmits · Püsttõmmitsad · Tõstehoovad · Pingutuslülid · Piirdeahelad. Riputusseade on kinnitatud traktori külge tõstemehhanismi vahendusel.
Tööasendisse ja transpordiasendisse tõstetakse riputusseadet jõusilindri(te) abil. Selle jõusilindri(te) juhtimiseks on jaoturil eraldi sektsioon või siiber, millel neli asendit: neutraal, tõste, langetus ja ujuvasend. Ujuvasendit on vaja siis, kui traktori haakes on töömasin, mis traktori suhtes peab saama ülessealla liikuda. Paljudel traktoritel on võimalik riputusseadme kaudu kanda töömasina kaal üle traktorile. Seda seadet nimetatakse haardekaalusuurendiks ning võib olla see mehaaniline või hüdrauliline. Hüdraulilise haardekaalusuurendi puhul lisatakse hüdrosüsteemi eraldi regulaator. Regulaatoriga hoitakse jõusilindri tõstepooles sees teatud rõhk. Rõhk sõltub töömasina kaalust ja reguleeritakse parajasti nii suureks, et ei tõsta töömasinat maast lahti. Haardekaalusuurendit
annaabi.ee 
