2) haakimisviisi järgi: haake-, ripp- ja poolrippkultivaatorid; 3) haritava kihi järgi: külvi-, künni- ja aluskihikultivaatorid; 4) põhiülesande järgi: kobestus- ja rohimiskultivaatorid; 5) tööseadise liigi järgi: käpp- ja piikultivaatorid; 6) tööseadise tüübi järgi: S- ja C-kujuliste vedrupiidega, hanijalg- ja peitelkäppadega jms. 12. Lauskultivaatori ehitus ja tööseadised. Lauskultivaatori koostisosad on raam, veermik, haake- ja riputusseadis, töö- ja reguleerseadised. Peale nende võivad olla veel lisaseadised (väetusseadis, kivikaitseseadis jms). Veermik koosneb enamasti kahest kande- või tugirattast koos nende telgedega. Rattad võivad olla paigutatud raami kõrvale (külgedele), alla (joonis 3.1) või taha ning kujundatud üksik- või tandem ratastena (balanssiirratastena). Viimane kujutab endast ühisele kiikteljele toetuvat rattapaari, mis tagab künkliku künnipinna sujuvama ja tõugeteta kopeerimise
liikudes kammib sellest kivid välja ning koos pinnakividega suunab masina liikumissihilisse vaalu. Passiivvaalur võib olla ühe- või kahepoolse tööseadisega, seega pikitelje suhtes ebasümmeetriline või sümmeetriline. Joonis 1. Aktiivse kivivaaluri ehituse ja töötamise põhimõtteskeem: 1 tugiratas, 2 raam, 3 kivide vaal, 4 hammasbiiter (-trummel), 5 - hammas (sõrm, pulk), 6 pin-nakivi, 7 riputusseadis Kivikogurite ehitus ja eripärad Kivikogurid liigituvad vahelduv- ja pidevtoimelisteks. Vahelduvtoimelised on laik- ja kohtkoristusmasinad, millega saab koristada 15...70 cm suurusi kive. Seepärast võib neid nimetada ka suurkivikoguriteks. Enamasti on need kahele õhkrehvrattale toetuvad poolrippmasinad, mille tööseadiseks on kivikogumise kaldne varbrest koos mulla pinnakihis liikuva hammaskammiga (joon.4). Varbresti taga
annaabi.ee 
