Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"riputuspunkt" - 3 õppematerjali

Termodünaamika II printsiip- Füüsikalise pendli võnkeperiood-Füüsikalise pendli taandatud pikkus
2
docx

Termodünaamika II printsiip, Füüsikalise pendli võnkeperiood. Füüsikalise pendli taandatud pikkus

2. Füüsikalise pendli võnkeperiood. Füüsikalise pendli taandatud pikkus Füüsikaliseks pendliks nimetatakse suvalise kujuga jäika keha, mis saab rippudes võnkuda liikumatu punkti ümber. Füüsikaliseks pendliks võib olla näiteks kiikuv pilt seinal või naela otsa riputatud mutrivõti. Füüsikalise pendli võnkeperiood sõltub keha kujust, massist, kinnituskoha ning raskuskeskme vahekaugusest ja vaba langemise kiirendusest. Füüsikaline pendel Kuna keha kuju ja riputuspunkt võivad olla väga erinevad, pole siinkohal võimalik anda füüsikalise pendli võnkeperioodi üldist valemit. Näiteks ühest otsast üles riputatud ühtlase varda võnkeperiood sõltub varda pikkusest l järgmiselt: Füüsikalise pendli pikkuseks on nn taandatud pikkus, mis kõndijale on kolmandik jala pikkusest. Teatud lähenduses võime kasutada matemaatilise pendli perioodi valemit, kus pendli pikkuseks ongi taandatud pikkus. Teades oma jala

Füüsika → Füüsika
4 allalaadimist
ElektriIised laevajuhtimisseadmed eksamiküsimuste vastused 2017
40
docx

ElektriIised laevajuhtimisseadmed eksamiküsimuste vastused 2017

41 42 ELJ II eksamiküsimused ja vastused 1. Vaba vurr ja tema omadused Vurri, mille riputuspunkt ühtib raskuskeskmega ja telgedel puuduvad hõõrdejõud, nimetatakse vabaks vurriks. Vabal vurril on kolm omadust: 1) vaba vurr püüab säilitada muutumatuna oma peatelje suunda liikumatu taustsüsteemi suhtes. Kui vaba vurri peatelg suunata mingi tähe peale, siis sõltumata aluse liikumisest, millele vaba vurr on paigutatud, näitab vurri peatelg muutumatult suunda tähele.

Merendus → Laevandus
14 allalaadimist
Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt
210
docx

Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt

kiirusest: vL=kemjv, kus k on võrdustegur. Vurrkompassi teooria Vurriteooria Vurr ja tema omadused Üldiselt võib nimetada vurriks suvalise kujuga tahket keha, mis pöörleb mingi liikumatu punkti ümber, mida nimetatakse riputuspunktiks. joon 1 Vurriteoorias nimetatakse vurriks sümmeetrilist rasket ketast, mis pöörleb suure kiirusega oma sümmeetriatelje ümber ja omab riputust, mis võimaldab tal vabalt liikuda ümber iga telje ja muuta ruumis oma suunda. Kui vurri riputuspunkt langeb kokku tema raskuskeskmega, nimetatakse teda astaatiliseks ehk tasakaalustatuks. Vurri riputuspunkt on ainuke punkt, mis jääb liikumatuks vurri pöörlemisel ükskõik millise telje ümber. Telge, mille ümber vurr pöörleb nimetatakse peateljeks. Vurri riputuseks kasutatakse mitmesuguseid mooduseid. Kõige lihtsama riputuse puhul pöörleb rootor nõelal, mis toetub tugilaagrile. Joon 2 Enim levinud vurri riputuseks kardaanriputus, mille puhul vurr

Merendus → Laevandus
39 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun