parasiitidena . 20. Inimeses parasiteerib amööb a) Arcella gibbosa tekitab haigust ei ole inimeses b) Naegleria fowleri ON INIMESES tekitab haigust amöboidne entsefaliit (ajupõletik) c) Globigerina bulloides tekitab haigust ei ole inimeses d) Entamoeba histolytica ON INIMESES tekitab haigust entamöboos 21. O. Foramenifera (kambrilised) kuuluvad a) Ripsprotistide hulka b) Loomviburprotistide hulka c) Kulendprotistide hulka Õige 22. Radiolaaride kodadest valmistatakse kriiti a) õige ; b) vale õige 23. Tänaseks on Kambriumi meredes elanud foraminifeerid ja radiolaarid välja surnud: a) õige ; b) vale -Õige 24. Hõimkonda Ciliophora (Ripsprotistid) kuuluvad: a) Cl Heliozoa ; b) Cl Ciliatea -ÕIGE 25
parasiitidena . 20. Inimeses parasiteerib amööb a) Arcella gibbosa tekitab haigust ei ole inimeses b) Naegleria fowleri ON INIMESES tekitab haigust amöboidne entsefaliit (ajupõletik) c) Globigerina bulloides tekitab haigust ei ole inimeses d) Entamoeba histolytica ON INIMESES tekitab haigust entamöboos 21. O. Foramenifera (kambrilised) kuuluvad a) Ripsprotistide hulka b) Loomviburprotistide hulka c) Kulendprotistide hulka Õige 22. Radiolaaride kodadest valmistatakse kriiti a) õige ; b) vale õige 23. Tänaseks on Kambriumi meredes elanud foraminifeerid ja radiolaarid välja surnud: a) õige ; b) vale -Õige 24. Hõimkonda Ciliophora (Ripsprotistid) kuuluvad: a) Cl Heliozoa ; b) Cl Ciliatea -ÕIGE 25
Neil puuduvad liikumis-, toitumis- ja eritusorganellid. Toituvad kogu keha pinnaga. Elutsüklis esineb hulgijagunemine ehk skisogoonia. Arenevad peremehe vahetusega. Tuntumad perekonnad on Eimeria ja Toxoplasma, mujal maailmas aga malaaria plasmoodiumi mitmed liigid Plasmodium sp. Hõimkond: Ripsprotistid Ciliata Enamasti vabalt elavad organismid, kelle keha on kaetud liikumist tagavate lühikeste jätkete ehk ripsmetega. Tsütoplasmas on kaks tuuma, väiksem (pisituum) ja suurem (suurtuum). Ripsprotistide keha katab üsna tihe kest. Seetõttu on neil kujunenud toidu vastuvõtmiseks ja jääkainete eritamiseks kindlad raku piirkonnad. Palju sümbionte. Enesekaitseks ja saagi püüdmiseks on vabaltelavatel liikidel kehapinnal paisatid. Viimastest paiskub välja niitjas, teravatipuline moodustis, mille abil halvatakse saak või tõrjutakse eemale ründaja. Sigivad risti pooldumise ning erilise sugulise sigimisviisi, konjugatsiooni teel. Tavalisemad esindajad on: kingloom Paramaecium sp
annaabi.ee 
