Igas lülis tsöloomi vasem ja parem kamber, mida vooderdab tsöloteel; nende (piki)vahesein on mesenteer. Lisaks kerelülidele on rõng- ussidel harjasteta peasagar (prostoomium) ja pärakulüli (pügiidium). Peasagaral rohkem meeleelundeid (kombitsad, silmad). Suu esimesel kerelülil. Edasi: neel, söögitoru, (vahel ka magu), sirge kesksool, pärasool. Mõnel on neelus kitiinsed lõuad. Erituselundid (segmentaal-elundid): enamasti metanefriidid, lahtise ripslehtriga ja dissepimenti läbiva juhaga, üks paar igas lülis. Veresooned: pikutine seljasoon ja kõhusoon, lülides ringsooned. Seljasoon tuikab suunaga ettepoole. Lahustunud hemoglobiin. Suu kohal on rõngussidel peaaju, neelu ümber närvirõngas, edasi igas lülis kõhupoolel algselt paariline tänk; neid ühendavad pikutised närvitüved. Paarilised tängud ja tüved ("nöörredel") enamasti ühtseks kõhtmiseks närviketiks kokku kasvanud.
seespool septid ehk dissepimendid. Igas lülis tsöloomi vasem ja parem kamber, mida vooderdab tsöloteel; nende (piki)vahesein on mesenteer. Lisaks kerelülidele on rõng- ussidel harjasteta peasagar (prostoomium) ja pärakulüli (pügiidium). Peasagaral rohkem meeleelundeid (kombitsad, silmad). Suu esimesel kerelülil. Edasi: neel, söögitoru, (vahel ka magu), sirge kesksool, pärasool. Mõnel on neelus kitiinsed lõuad. Erituselundid (segmentaal- elundid): enamasti metanefriidid, lahtise ripslehtriga ja dissepimenti läbiva juhaga, üks paar igas lülis. Veresooned: pikutine seljasoon ja kõhusoon, lülides ringsooned. Seljasoon tuikab suunaga ettepoole. Lahustunud hemoglobiin. Suu kohal on rõngussidel peaaju, neelu ümber närvirõngas, edasi igas lülis kõhupoolel algselt paariline tänk; neid ühendavad pikutised närvitüved. Paarilised tängud ja tüved ("nöörredel") enamasti ühtseks kõhtmiseks närviketiks kokku kasvanud
annaabi.ee 
