silmaavalaiendaja ja reflektoorselt laienedes või silmaavaahendaja ahenedes 2. rips- e -rõngakujuliselt läätse ümber, mis -ripslihas: osaleb akomodatsioonil tsiliaar- on Zinni sideme (ripsvöötmeke) abil (valgus näkku->silm kissi!) kehake ripskehakese külge fikseeritud -produtseerib KAMBRIVEDELIKKU. -rohkesti veresoone, tundenärve 3. päris -suurem osa soonkestast! -sisaldab kogu ulatuses pigmenti, soonkest -sidekoeline, 3 kihti veresooni mis KAITSEB väljast pupilli silma SOONMIK lahgeva valguse eest.
Nahk silelihaskiud moodustavad kaks lihast: silmaavalaiendaja (dilataator), mille kiud paiknevad radiaalselt ja silmaavaahendaja (sfinkter), mille kiud asetsevad silmaava ümber sõõrjalt. Vikerkest läheb üle ripskehakeseks. b. ripskehake e. tsiliaarkehake Ripskeha kujutab endast soonkesta paksenenud osa. Ta paikneb rõngakujuliselt silmaläätse ümber, mis on erilise sideme - ripsvöötmekese (Zinni sideme) abil ripskehakese külge fikseeritud. Ripskeha koosneb sidekoelisest osast ja pigmentepiteelist, sisaldab rohkesti veresooni ja tundenärve. Ripskehal paikneb ripslihas, mis osaleb akkomodatsioonil. Ripskeha produtseerib kambrivedelikku. c. pärissoonkest ehk soonmik Soonmik moodustab suurema osa silmamuna keskmisest kestast. Ta on ripskeha eesmise osa jätkuks ja koosneb sidekoest ning kolme eri läbimõõduga veresoonte kihist. Ta sisaldab kogu
annaabi.ee 
