on looduslikes ja tehistingimustes elavate loomade (imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete, kalade, putukate ja teiste elusolendite, välja arvatud mikroorganismid) kaitse inimese vägivalla eest. Looma suhtes on lubamatu looma hukkumist, vigastamist või loomale kannatusi põhjustav tegu, kui see ei ole tingitud vajadusest looma ravida, veterinaarsest menetlusest või mingist vältimatust olukorrast. 6. Veiste söötmistehnoloogiad (paiksed ning mobiilsed seadmed). Rippteel liikuv söödavagun . Rippteel (relsil) liikuvat söödavagunit rakendatakse peamiselt lõaspidamisega lautades jõu- ja mineraalsöötade täpsemaks doseerimiseks. Söödavagun on programmeeritav ning sõltuvalt tehnoloogilisest lahendusest mitme punkri ning dosaatoriga, mis võimaldab sööta jaotada vastavalt vajadusele. Rippteel liikuva söödavaguni peamiseks puuduseks on tema suhteliselt kõrge hind. Täisratsiooniline segasööt (TRSS) e. polükomponentne monosööt e. miksersööt.
ammoniaak ei eemaldu ning sageli koguneb väävelvesinikku. Peale jahutatava toote suuruse, koostise ja kuju oleneb jahutamise kiirus jahutava keskkonna liikumiskiirusest ning temperatuurist. Jahutuskambrid (-tunnelid) on varustatud õhu ringluse ja kunstliku jahutamise süsteemiga. Jahutuskambri õhutemperatuur peab olema ühtlane kogu lihaga täidetud ruumi ulatuses. Rümbad ja poolrümbad jahutatakse kambrites või tunnelites rippteel, nii et rümba sisepool oleks külma õhu liikumise suuna vastu. Searümpade jahutusmeetodid Tapasooja searümpa jahutatakse 42 °C-lt tasemeni 7 °C tagasingis ühe- või kaheastmelisel jahutusmeetodil. Tavapärase üheastmelise jahutussüsteemi puhul on searümbad jahutusruumis, kuhu on paigaldatud seina- või laejahutusseadmed, mis tagavad ruumitemperatuuri 0--2 °C ja õhu liikumiskiiruse umbes 0,5--4 m/s (kiirjahutus). Rümba pealispinnale kuivamiskooriku tekkimine
annaabi.ee 
