20. sajandi alguseni ehitati Eestis peamiselt puu- ja kivisildu, mis sajandi lõpu poole asendusid raudbetoon sildadega. Antud sajandi lõpus hakati rajama ka rippsildu, kuid neid on võrreldes teiste sillatüüpidega vähe (Rääsk 2006). Eesti Tehnikakõrgkooli üheks rajaks ja silmapaistvamaks sillainseneriks peetakse Ottomar Madisoni (1879-1959) (Aare 2008). Töös antakse ülevaade rippsilla tüübist ning ajaloost. Lähemalt on juttu Akashi Kaikyo ja Roosisaare rippsillast. Need sillad valiti, kuna esimene on maailma ja teine eesti pikim rippsild. Samuti paikneb Roosisaare sild autori kodukohas Võru linnas. Akashi Kaikyo sillal on suur transpordigeograafiline tähtsus, teenindades 23 000 autot igapäev ning ühendades Jaapanit sisemaaga. Roosisaare rippsild on seevastu oluline jalakäijate seisukohast, võimaldades Võru linnast pääseda Roosisaare puhke- ja suvilapiirkonda.
Sild asus algselt Tarvastu vallikraavil, kus see kergendas Tarvastu mõisniku von Mensenkampfide pereliikmete juurdepääsu linnuse varemetes asuvale kabelile. 1930. aastal kinkis mõisahärra Karl von Mensenkampf silla metallosad Viljandi linnale. 1931.aastal paigaldati 50-meetrine sild Viljandi lossimägedesse üle suure oru, mille sügavus on 15 meetrit. 1995.aastal Viljandi Rotary Klubi eestvedamisel ja Viljandi Metall AS teostusel rekonstrueeriti rippsild põhjalikult. Kui oleme rippsillast üle jõudnud liigume edsi mööda teed ja jõuame Kindral Johan Laidoneri monumendi juurde, umbes 14.30: 6.Kindral Johan Laidoneri monument Kindral Johan Laidoneri monument, Viljandi lauluväljaku kõrval on püstitatud Viljandimaal Viiratsi vallas, Raba talus sündinud ja elanud kindral Johan Laidoneri auks. Kaitseväe ülemjuhataja Johan Laidoner jättis Eesti ajalukku jälje mitte ainult andeka sõjamehena, vaid ka rahuaegse poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda.
annaabi.ee 
