väärtuslikum osa Eesti Kunstimuuseumi hõbedakogust: Niguliste kiriku hõbe, Tallinna Mustpeade Vennaskonna hõbe ja gildide Kanuti Gildi, Toomgildi, Kaupmeeste Suurgildi hõbe. Ühed silmapaistvamad vaatamisväärsused on seal tervituspokaalide juurde kuuluvad rippsildid. Hõbedakambris on ka papagoi laskmise rändkarikas. Skulptuurid Skulptuuridest on Niguliste kirikus Püha Nikolause kuju ja Püha Jüri kuju. Püha Nikolause kujul on kujutatud Nikolaust kandmas maakera, mis sümboliseerib maailma raskust. Kirikukellad Maarja kell 1563, vallutasid rootslased Haapsalu lossi ja võtsid maha kiriku kellad. Kuningliku käsu kohaselt ootas neid Tallinnas ümbervalamine
- Palju mustpeade vara - 2001 avati hõbedakamber - asub endises käärkambris 1 kiriku hõbe. - Harju Jaani. palju kadus 1944 Kose kirikusse evakueerimise käigus - Oleviste kiriku pitsat, 15.saj. Väga haruldane 2 Keskaegne seif, detailiderohke, meisterlik töö. 2,3,4 Gildide, tsunftide hõbevara - Peamiselt tervituspokaalid, peekrid 17.-18. saj barokk ja rokokoo, mida kasutati pidustustel uute liikmete vastuvõtuks. (peekrid kui võrdsuse sümbol) 8 Rippsildid riputati peekrite külge, autoreid tihti ei teata, siin 30tk. Peamiselt barokk, rokokoo. Rüütel taras lauakell/kelluke, eesistuja kutsus rahvast korrale, teavitas algust-lõppu. 5,6,7 Mustpeade aarded - esemete algpärituolu ei teata tihti, kuna need olid annetused gildile - Meistrinime pole tihti peal - Hirvejalgpokaal vanim 18. saj - Papagoi 15. saj, vanim säilinud mustpeade ese, rubiinist silmad. rändauhind laskmisvõistlusele. Kanuti ja Suurgildil olid sarnased. Veel: