Rahvuspark loodi, et kaitsata sealset Vahe-Eesti lõunaosale iseloomulikke loodus- ja pärandkultuurimaastikku. Soomaa pindala on 39 640 ha. Esimesed kirjalikud teated siinsest asutusest pärinevad teadaolevalt 17. sajandist. Külad hakkasid kasvama 19. sajandil ja külaelu õitseaeg oli 1920 - 1930-ndail aastail. Käesoleval ajal on suuremad Riisa, Tipu ja Sandra küla (15-30 elanikku). Väga hinnatud rahvuspargis on rippsillad ja pukksillad (Lisa 2 pilt 4). Praegusel ajal võib rippsildasid näha Sandra küla mail Karuskosel ning Aesoos ja Leetval. (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) 5 Loodus Soomaa pinnamood on enam vähem tasane, vaid lõunaosas kergelt lainjas. Pinnamood on kujunenud mandrijää taandumisel liustikuservas ja Sakala kõrgustiku vahel. Hiljem nendes nõgudes kujunesid veekogud, millest tuhandete aastate jooksul on arenenud paksu turbakihiga sood
palk. Pudu (bambus) ja köie (palmiköis) koostöös ehitati sildu näit Jaava saarel, selliste sildade silded võisid ulatud kuni 20m. Suure arenemisega paistis silma Hiina, kus asuti 221 ema hoogsalt rajama teid, kanaleid ja sildu (Hiina müür). Nende edusammud viisid kuni 120m avaga rippsildadeni. Samas vastavalt nende veesõidukite iseäranis kõrgele mastipuule olid nende kaarsillad väga järskude pealesõitudega. Rippsildasid ehitati palju ha Indiasse, kus üle jõe pingutatud köitele ehitati laudtee. Mõningaid märke on ka iseäralikest sildadest Aafrika mandrilt, kus jõepõhja surutud ristuvad roikad kinnitati omavahel ja peale asetati palk, mida mööda turnides ületati jõgi - purre. Arvatav esimene ujuvsild pontoonsild ehitati 513 ema üle Hellespontose jõe. Aegade algul leiutati kõik siiani levivad sillatüübid: talasild, kaarsild (võlvsild), rippsild. 4. Inkade teede iseloomustus
annaabi.ee 
