nööri, rotangpalmi, bambust, nahka aga ka teraskette. Leidub tõendeid, et muistses Hiinas kasutati Xilini kuristiku ületavate sildade kanduritena ka teraskette. 90ndaid võib pidada suurte sildade ehitusbuumi ajaks, mil ehitati palju ripp- ja vantssildu. Rippsild on ainus sillatüüp, mille sildeava on võimalik ehitada üle ühe kilomeetri. Selliseid sildu oli maailmas 20. sajandi lõpuks ligikaudu 20. Rippsilda peetakse oma suurejooneliste mõõtmete ja elegantse väljanägemise tõttu sildade kuningannaks. Esimene rippsild üle 1 km sildega valmis 1931. aastal. Selleks oli George Washingtoni sild New Yorgis (peaava 1067 m). Pikim rippsild Akashi Kaikyo ehitati sama aastatuhande lõpus (1998. aastal) Jaapanis, mille peaava ulatus peaaegu 2 kilomeetrini (1991 m) (Virola 1999). Euroopasse jõudis rippsilla idee Hiinast arvatavasti Varrantiuse jutustuse kaudu 17. sajandi alguses
Selle keskmisel murusõõril marmorist Venus. Loss on inglise-gooti stiilis, kaheksakandilise torniga. Paraadtrepil lõvid ja valgest marmorist vaasid lilledega. Aias lillepeenrad ja vaasid, skulptuurid ja rauast aiapingid, "kutsudes rändajat anduma looduse ja kunsti ülimatele võludele." Loss asub kõrgel Keila jõe kaldal, lossist veidi kaugemal vahutab kosk. Kose ääres veski, torniga köök, külalistemaja, pruulikoda, vesiratas, mis toidab aia purskkaeve, kaks rippsilda üle vee. Teisel pool vene stiilis "lustmaja". Kasvuhooned palmidega ja nende läheduses eksootiliste puude istandus - nulud, seedrid, küpressid, pöögid jne. Ostnud ära ka lähedal asuva Meremõisa, laskis krahv Benkendorff lammutada tolle vastehitatud hoone katuse, et tekitada moekaid varemeid jõe järsul kaldal teisel pool parki. Maastikupargis vahelduvad puudegrupid pargiaasadega." (Loe ka Brafmann, Tamm, Piiper) Koostanud: 138
annaabi.ee 
