Kiletiivaliste toitumine Herilane on kiletiivaliste seltsi kuuluv astlaliste ja rippkehaliste alamseltsist lendav putukas. Algul toovad noored töölised oma vastsetele toiduks magusat taimemahla, kuid hiljem näiteks kärbseid, mesilasi ja liblikate roovikuid. Mürginõela pistega herilane oma ohvri, närib samas ta küljest tükikesi, mälub peeneks ja toidab sellega kannudes olevaid vastseid. Ise aga toituvad herilased õite nektarist, lehetäide väljaheidetest ning varastavad mesilastelt mett. Vahel
Herilane on kiletiivaliste seltsi kuuluv astlaliste ja rippkehaliste alamseltsist lendav putukas, kes pole ei mesilane ega sipelgas. Tüüpiline herilane on mesilasest saledam ja pole nii tihedalt kaetud karvakestega, kuna ei korja tolmu. Karvad on siledad ja sirged, mittehargnevad. Enamiku herilaste värvus koosneb mustadest ja valgetest karvadest ning laikudest. Erinevalt mesilastest herilased toidavad järeltulijaid mitte taimse toiduga, vaid teiste putukate ja ämblikutaolistega, kuid enamik herilasi nagu mesilasedki, teeb seda spetsiaalselt ehitatud pesas
vastne. Vastset toidab emaherilane läbinäritud putukatega. Vastse areng munast valmikuni kestab umbes kuu aega, mille jooksul ta kestub kolm korda. Enne esimeste valmikute koorumist lõpetab emaherilane pesakatete ehitamise ning enne tööliste ilmumist kärjekannude ehitamise. (Remm, 1983) 13 Kimalased Kimalased kuuluvad lülijalgsete hõimkonda, putukate klassi, kiletiivaliste seltsi, rippkehaliste alamseltsi, mesilaste sugukonda ja kimalaste perekonda. Kimalased jagunevad värvuse järgi 4 rühma: 1. Pruunid kimalased Eestis esineb 8 liiki. Tuntuim neist on roostekarva pruun põldkimalane (Bombus pascuorum), kelle tagakehal on musta värvi lai nö sametpael ning keha neljas ja viies lüli on jälle mustad. Talukimalasel (Bombus hypnorum) on tagakeha tipp valge. Ristikukimalasel (Bombus distinguendus) on tiibade vahel must vööt
Kõige suuremad parmuliigid, näiteks veiseparm (Tabanus bovis), inimesi ei ründa. Isased parmud toituvad ainuüksi taimemahladest. Parmude sülg on küllalt mürgine, massilise esinemise korral võivad nad ohvrit tugevasti kurnata. Kuna parmud võivad verd imeda ka mõne päeva vanustelt korjustelt, võib juhtuda, et nad kannavad edasi igasuguseid haigusi. Ei ole kaitsealune liik. 3 Herilane on kiletiivaliste (Hymenoptera) seltsi kuuluv astlaliste (Aculeata) ja rippkehaliste (Apocrita) alamseltsist lendav putukas, kes pole ei mesilane ega sipelgas. 67 Peamiselt kuuluvad Eestis tuntumad herilased ühisherilaste sugukonda või alamsugukonda (Vespidae, Vespinae), olenevalt süstemaatilisest käsitlusest. Paberisarnasest materjalist pesi ehitavaid herilasi elab Eestis üheksa liiki, peale nende veel kolm liiki pesaehitajatega väliselt väga sarnaseid ja lähedalt suguluses olevaid pesades parasiteerijaid
annaabi.ee 
