kasvatusviisi silmaspidada. Nõnda on ka mitmed koolid oma alamal astmel mängudes punumistööde jne. jaoks isetunnid määranud. Muu seas võtab maad Fröbeli harjutuste tarvitusele võtmine arwu ja ruumi suhete selgitamisel ning joonistamise eelharjutuste näol. Sel teel saadakse õpetuses paremini õpilase loomulikku arenemist arvesse võtta ja tööd sellega kokkukõlasse viia. Saadakse kätte ka seda, mis Fröbel nõuab, et õpetuses ei tohi olla midagi katkendast nincf juhusliselt ripnevat, vaid kõik peab olema elav, nagu elu ise põhjuse ja mõju läbi ühendatud tervik on. Kõiki seda arvesse võtta on väljamaa koolide juures ülemineku klassid avatud, kus järk järgult lasteaia metoodidestkooli omade juurde minnakse. Nagu katsed näitavad, on tagajärjed kõigeparemad. Mida saab laps korralikust lasteaiast? Selle küsimuse peale vastab E. Heervart järgmises 12. punktis. 1. Laps käib kahe aasta jooksul korralikult lasteaias ning omandab
aes hoi- judesv~oib seost raske leida £7 ¢tavat l~ oikusnuga . olla: (). Pronkskirja allikates on li- saks u ¨laosale veel ka m¨argi / ¡ Kujutab metslooma all kujuline kriips. M¨ark £7 ¢ sabakarvu. seletab kujutab m¨adase haa- kui inimese taga ripnevat va noaga lahtil~oikamist. karvast kaunistust. Siiski seletab kui pehmen- pole tegemist inimese sabaga. davat m¨arki. Sellelaadsest ka- Loomaohvriga seos tuleb ja sutusest abis~onana on n¨aiteid () m¨ arkidest,
annaabi.ee 
