Tartu 2010 Elulugu Henry David Thoreau sündis 12. Juulil 1817 Concordi linnas, Massachussetsis, USA-s. Tema isa oli ärimees ning ta sai oma hariduse Harvardi ülikoolis. Mõned aastad töötas ta õpetajana Concordis ja Staten Islandil, New Yorgis Aastatel 1841 kuni 1843 elas ta esseisti ja filosoofi Ralph Waldo Emersoni juures, kus ta kohtus ka teiste transtsendentialistidega, nagu õpetlane ja filosoof Amos Bronson Alcott ja Margaret Fuller ja George Ripley (180280), mõlemad sotsiaalreformijad ja kriitikakirjanikud. 1845. aasta märtsis otsustas Thoreau minna elama Waldeni tiigi kaldale ja veetis seal kaks aastat, püüdes välja mõelda, mis on elu. Ta asus elama väikesele maavaldusele, mille omanikuks oli tema hea sõber Ralph Waldo Emerson. Ta ostis ühelt teetööliselt vana osmiku ja lõhkus selle maha. Kasutades lammutusmaterjali ja lõigates metsast palke juurde ehitas ta endale uue majakese
frequently contradictory beliefs of the loosely formed group called "The Transcendentalists" was the belief that man can intuitively transcend the limits of the senses and of logic and receive directly higher truths and greater knowledge denied to the mundane methods of knowing. Among the most famous of the transcendental leaders, in addition to Emerson, Thoreau and Alcott were Margaret Fuller, George Ripley, F.H. Hedge, James Freeman Clark, Elizabeth Peabody, Theodore Parker, Jones Very, and W.H. Channing. But the arch-advocates in literature of most that the transcendentalists stood for were Emerson and Thoreau; and the two documents which most definitely give literary expression to their views were Emerson's Nature (1836) and Thoreau's Walden (1854). East coast dominance of the Am lit scene was broken by Mark Twain, the pen- name of Samuel Longhorne Clemens (1835-1910)
kuid Briti relvastusosakond lükkas ettepaneku tagasi kui halva lahinguta- va ning pidas seda niisama põlastusväärseks kui vaenlase kaevude mür- gitamist. Ameerika kodusõjas soovitas New Yorgi kooliõpetaja John Doughty kasutada vedela klooriga täidetud 254 mm kahurimürske, millest oleks vabanenud mõni kuupmeeter puhast kloori. Kuid varustusülem brigaa- dikindral James W. Ripley oli immuunne uute ideede suhtes ning seda ideed ellu ei viidud. 170 massihävitusrelvad Viimased kaks juhtumit iseloomustavad juba tänapäevase keemiarelva arengut, kuna tegemist ei olnud põhiliselt suitsul baseeruva keemilise rün- deainega, vaid eraldi keemilise ainega. Keemiarelv arenes eriti kiiresti enne Esimest maailmasõda ning selle areng jätkus sõja ajal
annaabi.ee 
