Jätkuvalt on levinud õõskirved, aga juba ilmuvad ka silmaga kitsateralised raudkirved. Joonis 3. Silmaga raudkirves Esemelises materjalis tuleb sel perioodil selgesti välja Saaremaa eripära, mis on sealjuures suuresti sarnane Loode-Eesti arheoloogilise materjaliga. Ülekaalukalt Saaremaal levinud esemetüüpidest võiks mainida lusikotstega oimuehteid, nii pronksist, rauast kui ka luust konkspeaga ehtenõelu, väikeseid rauast karjasekeppnõelu, vööhaake ja kiirtekujulisi ripatsehteid. Tööriistade ja relvade hulgast tõrjutakse eelrooma rauaajal kõrvale nii kivi- kui ka pronksasjad. Jätkuvalt on levinud õõskirved, aga juba ilmuvad ka silmaga kitsateralised raudkirved. Umbes aastatuhande vahetuse paiku ehk hilisel eelrooma rauaajal tulid kasutusele väikesed nõrgalt kindlustatud linnused, nn ringvall-linnused. Ringvall-linnused olid hoopis väiksemad kui pronksiaegsed kindlustatud asulad, samas olid nende kindlustised enamasti jätkuvalt üsna nõrgad
pronksasjad. Jätkuvalt on levinud õõskirved, aga juba ilmuvad ka silmaga kitsateralised raudkirved. Esemelises materjalis tuleb sel perioodil selgesti välja Saaremaa eripära, mis on sealjuures suuresti sarnane Loode-Eesti arheoloogilise materjaliga. Ülekaalukalt Saaremaal levinud esemetüüpidest võiks mainida lusikotstega oimuehteid, nii pronksist, rauast kui ka luust konkspeaga ehtenõelu, väikeseid rauast karjasekeppnõelu, vööhaake ja kiirtekujulisi ripatsehteid. 6 Käevõru Esemeid Tõnija kalmest RINGVALL-LINNUSED Umbes aastatuhande vahetuse paiku ehk hilisel eelrooma rauaajal tulid kasutusele väikesed nõrgalt kindlustatud linnused, nn ringvall-linnused. Vahel kutsutakse neid ka Havori-tüüpi linnusteks, kuna samasugused linnused olid sel perioodil levinud Rootsi mandriosas, Ojamaa ja Ölandi saarel
annaabi.ee 
