Õppevara analüüs "Keskaeg II. Ajalooõpik 7.klassile" Mait Kõiv, Priit Raudkivi Avita, 2004 "Keskaeg II. Töövihik 7.klassile" Eda Maripuu, Ivo Maripuu Avita, 2007 Teksti ülesehitus Selge Jaotatud mõõdukateks lõikudeks, millel on oma pealkiri Itaalia linnade õitseng Ellusuhtumine muutub jne Mis on renessanss? Uus mõtteviis levib väljaspoole Itaaliat Tekst neljal leheküljel lugemine ei muutu tüütuks Lauseehitus Kasutatud peamiselt rinnastuvaid liitlauseid Veneetsial ja Genoval oli rohkesti kaubapunkte Vahemere idaosas ning nende võimule allusid ka mitmed Vahemere saared. Renessanss ja humanism said alguse küll Itaalias, kuid peagi võeti uued ideed omaks ka mujal LääneEuroopas. Laused pikad Nad uskusid oma võimetesse, olid varjamatult uhked oma saavutuste üle ning soovisid tohtult rikkust ja võimu teistelegi näidata. // Varem oli tuntud huvi peamiselt
kohatav põimlause-parallelism (Hooletus ees, õnnetus taga; Kuidas kuts külale, nii küla kutsile; Kes liha otsib, see kondi leiab jts. -- vt. ka järgnevas). Kuna põhjus ja tagajärg kuuluvad põhimõtteliselt ühte ja samasse mõisteregiooni, siis seisab see parallelismiliik metafoori konstitueerivast parallelismist enam-vähem eraldi. Eesti vanasõnade süntaktilis-modaalseid põhitüüpe A. Lihtlaused, milles pole rinnastuvaid elemente ega võrdusvormi Toome siin pelgalt näiteid eesti lihtlausevormiliste vanasõnade kohta ilma neid seesmiselt grupeerimata ja arutlemata lihtlausetevormide vaheldumist muude lausetüüpidega: Suur tükk ajab suu lõhki; Käbi ei kuku kännust kaugele; Häda ajab härja kaevu; Tühi toob tüli majasse; Valel on lühikesed jalad; Veereval kivil ei kasva sammalt; Terav kirves leiab kivi; Tühi kott ei seisa püsti;