(mahlaka-muheda tooniga). Rindliitomadussõnade hulgas on nii kinnistunud lekseeme kui ka tekstiliitsõnu. Rindliitomadussõna esiosa võib olla ka v-kesksõna (Pulss aeglane ja kaduv-nõrk). Kokkukirjutamine sidekriipsuga või ilma võib kallutada tõlgendust ühes või teises suunas: sidekriips viitab pigem rindliitsõnale, kokkukirjutus laiendliitsõnale, vrd hallikas-sinine ja hallikassinine, pimestav-valge ja pimestavvalge. Rinnastava seosega on ka kordustüvelised liitomadussõnad: sinisinine, punapunane, pisipisike. Neidki võidakse liita sidekriipsuga.
Formaalne keel kirjeldab vaid ühte piiritletud mudelit: loomuliku keele fragmenti. Formaalne keel peab sisaldama süntaksit, et määrata vaadeldavate väidete keel; tuletamisreeglite süsteemi, et määrata, millised väited on tuletatavad ehk õiged; semantikat, et anda loogikaväidetele tähendus ja kontrollida tõesustingimusi. Konjunktsioon - &, tähendus sarnane inimkeele sõnaga ja. Loob lausete vahele rinnastava seose. Konjunktsiooni tõeväärtus sõltub selle osalausete tõeväärtustest. Konjunktsioonil on osalausete samadel tõeväärtustel alati sama tõeväärtus. Inimkeelse ja puhul on oluline ajaline järjestus, põhjuslikkus jm seosed, aga konjunktsioon kõigest ühendab lauseid/väiteid. Loogiline eitus ¬, muudab väite tähenduse vastupidiseks. Disjunktsioon v, mis saab olla nii kaasav (tähendus: ja/või) kui ka välistav (kas üks või teine, aga mitte mõlemad).
annaabi.ee 
