rinnakelmeks ehk pleuraks. Rinnakelme mood. kaks suletud kotti, mis täidavad vastavalt vasakut ja paremat poolt rinnaõõnest ja puutuvad omavahel kokku mediaantasandis. Pleurakottide vahele jääb keskseinand e. mediastiinum. Rinnakelmepõletikku nim. pleuriidiks. Kõhuõõs asetseb rinna- ja vaagnaõõne vahel, olles neist ruumikam. Kõhuõõs on vaagnaõõnega otseses ühenduses, nende piiri märgib terminaaljoon. Kõhusein nagu ka rinnasein koosneb mitmest kihist, neist sisemine on ristfastsia. Ainult fastsiatest ja lihastest mood. Kõhu külgseina tagumist osa nim. niudeks. Välismaalilmaga on kõhuõõs ühenduses ainult emasloomadel emakatõrve kõhuõõnesuudme kaudu. Vaagnaõõs on kõhuõõne jätkuks, teda piiravad luune vaagen, vaagna laisidemed ja neist väljaspool asuvad lihased. Vaagnaõõnes paiknevad pärasool, kusepõis tühjenenud olekus ja pärak. Kõhuõõs ja esimene osa vaagnaõõnest on seestpoolt
vigastustemärgid, valu rindkere kokkusurumisel. Terminoloogia Nüri rindkeretrauma – jõumõju ilma kehapinda sissetungimata Penetreeriv rindkerevigastus – rindkere läbiv vigastus – võõrkeha on tunginud rinnakorvi Roiete hulgimurd – mitu roiet on murtud Mitmekordsed roiete murrud – roided on mitmest kohast murtud Ebastabiilne rindkere e paradoksaalne segment – mitmekordsete roiete murdude tõttu on rinnasein ebastabiilne ja hingamisel piiratult kasutatav – hingamisel liigub muu rindkerega vastupidiselt Pneumotooraks – pleuraõõnes on vaakumi asemel õhk Pingeline pneumotooraks – ventiilimehhanismi tõttu tekib vigastatud pleuraõõnes hingamisel ülerõhk Hemotooraks – pleuraõõs on täitunud verega Näidisjuhtum Tööl raielangil kukub üks metsatööline traktoriga pöörates ümber. Seejuures murdub rooliratas ja roolirattarumm puurib läbi parema rinnakorviseina