liturgilised riistad--kirikus liturgiliseks otstarbeks kasutatavad nõud (karikas, pateen, ristimiskivi, ristimisvaagen). tiaara--paavsti kolmekordne kroon pühalikul puhul. mitra--piiskopi kolmnurkne kõrge peakate. casula--katoliku preestri missarüü. alba--missal kantav preestri (ja ka vaimulike abijõudude) valge särk, ka kooripoisi valge rüü. ratsionaal--piiskopi riietuse juurde kuluv ehe, ripub vabalt rinnal ja seljal,on ainult õlgadel ühendatud. pektoraal--kõrge katoliku vaimuliku rinnarist. sutaan--katoliku vaimuliku enamsti kapuutsiga (ja üldjuhul tume) mantel. talaar--kõrgete juristide ja protestantlike vaimulike ametiriietus. Katoliku vaimuliku jaoks lihtsalt üks võimalik üleriie muusuguse missarüü peal (kantakse protsessioonides, matusetalitustel jne). Pikk, avar must keep. pluviale--vaimulike kapuutsiga mantel, mida algselt kanti ainult protsessioonidel väljaspool kirikut. Alates13.saj. on piiskoppide ja teiste kõrgete vaimulike missariietuseks.
Sofiale tõid need tulu, sest ta oli saavutanud oma peaeesmärgi. Nimelt 25. juunil 1682. aastal kuulutas Kremli kellade helin Ivani ja Peetri kroonimist tsaarideks Jumalaema Unspenski peakirikus. Regendina valitses Peetri poolõde Sofia kuni 1689. aastani. Peetri jaoks oli valmistatud lisakomplekt võimutunnuseid karusnahaga servatud kroon, mida nimetati Monomahhi mütsiks, riigiõun ja valitsuskepp, rinnarist ja keep ning kaastsaaridele oli tehtud kahekohaline troon.3 Selle kahekohalise trooni taga varjas end valitsejanna Sofia, kes ütles vendadele kuidas käituda ja mida öelda. Nii käisid nad pidulikel vastuvõttudel ja kiriklikel tseremooniatel, mis ei toimunud küll tihti, kuid see-eest olid väga väsitavad. 2 Lindsey Hughes, ,,Peeter Suur inimene ja ajalugu", Tallinn 2005, kirjastus Varrak, lk 33 3
annaabi.ee 
