alalõualuud,sarnaluud,ninaluud. tuharalihased Suured Tõmbavad reit Selgroog-koosneb selgroolülidest ja nende vahel asuvad tuharalihased taha kõhres kattekesed. Selgroog jaotatakse piirkondadesse. käelihased Õlavarre kaks ja Painutavad kätt Kaelapiirkond(7l) kolm pea lihas ja liigutavad Rinnapiirkond(12),Nimmepiirkond(5),Ristluupiirkond(5k sõrmi. okkukasvand luud)õndrapiirkond(4-5) Jalalihased Reielihased, Liigutavad jalga. Käeluud-õlavarreluu, kodarluu, küünarluu, randmeluud, sääremarja kämblaluud,sõrmeluud. kakspealihas Jalaluud:reieluu,põlvekeder,sääreluu,pindluu,kannaluud,p öialluud,varbaluud
* Tunnsed rind ja puusad sama ümbermõõduga ja peenike vöökoht. Ideaalsed liivakella möödud on 90 60, 90 ehk siis 30 cm vahe. Täidlane rind ja istmik. * Riietumise põhitõed Täiuslikuks peetud figuur kannab välja kõik, kuid vältida tuleks suuri lohvakaid vormitud riideid, mis varjavad ilusat figuuri. Rüüsideja volangidega ei tohiks puusa- ja rinnapiirkonnas liialdada. Vöökoha rõhutamiseks võib kasutada vööd. Maasikas * Tunnused - Õla ja / või rinnapiirkond suurem kui puusapiirkond. Istmik väike ja lame ning puusad kitsad. Jalad tihti pikad ja saledad. * Riietumise põhitõed - Tasakaalustada tuleks õla ja puusa piirkonda. * Pluusid, jakid - Ülaheha riietel võiks kangas olla ühevärviline ja lihtsalõikeline. Sobib pilukaelus, V-kaelus, U-kaelus, triiksärk, üherealine esikinnis, vertikaalne kaunistus, või joon. Vältida tuleks näiteks paatkaelus ja rüüde õlapiirkonnas. Sobivad pikemad pluusid
Osaline taimetoitlane- inimene võib nii toituda. · Ei kasuta liha · Ei söö kala · Ei söö piimasaadusi · Ei sööda muna Termoregulatsioon Protsessid, mille kaudu toimub püsiva kehatemperatuuri hoidmine. Inimene on püsisoojane- hemoiotermsed. Kõigusoojased sõltuvad keskkonna temperatuurist-poikilotermne (konn). Keha sisemust püütakse hoida 36 kraadi, keha pinna temperatuur ei ole ühtlane, inimese keha pinna kõige soojemad piirkonnad on keal, õlad, rinnapiirkond, suuümbrus. Jahedamad on jalad, ka käsivarred. Kehatüve temeprauur ehk keha sisemuse temperatuur- saab mõõta pärasoolest, suu kaudu. Kaenla all ei ole sama temperatuur kui keha sisemuses. Lastel kontakttermomeetrisd, väga kiired, mõni sekund. Keha temeperatuur sõltub ka ööpäeva lõikes kellaasjast. Naistel sõltub, millise munasarja faasiga on tegemist- pärast ovulatsioon läheb munasari kollakeha faasi, tempratuur tõuseb 0,5 kraadi võrra, teeb kaasa ööpäevased
tavaliselt proovid nii kudede pinnalt kui seest. Kuigi selline meetod on rümpade uurimiseks ideaalne, pole nende välispinnale lõigete tegemine alati töötleja poolt aktsepteeritav ning selle asemel kasutatakse puuteproovi ehk tampooniproovi tehnikaid. Tavaliselt kasutatakse selleks puuvil- last otsikuga pulgakesi ja steriilset raami, mis piiritleb soovitud proovivõtuala, näiteks 50 cm2. Lamba ja sea rümpadel tuleb proove võtta kahest või enamast punktist (kaasa arvatud reie- ja rinnapiirkond) ning veise rümpadel kolmest kohast (reie-, kubeme- ja kaelapiirkonnast). Edasine juhend proovide kogumiseks on dokumenteeritud ICMSF poolt (1986). Puuteproovide võtmise põhipuuduseks on see, et rümpade pinnal on baktereid suhteliselt vähe ja nad on jaotunud ebaühtla- selt. Nagu lõikeproovide korral näitavad tampooniproovide vastused vaid lihakeha piirkondlikku saastatust, mitte aga üldist rümba mikrobioloogilist kontamineeritust.