Roomajate kolju on suhteliselt kitsas Krokodilliliste kolju on pikenenud, üla ja alalõuas asuvad teravad ja äärmiselt tugevad hambad. Sisalikel on nii ala- kui ka ülalõualuus väikesed teravad hambad. Maolised kasutavad oma hästi arenenud peenikesi hambaid saagi haaramiseks ja söögitorusse lükkamiseks. Roomajate toes on arenenud täiuslikumaks kui kahepaiksetel. Nende keha on liigenenud peaks, kaelaks kereks ja sabaks. Selgroo külge kinnitunud roided on rinnaluuga kokku kasvanud, tekkinud on hingamise ajal laienev ja ahanev rinnakorv. Madudel rinnaluu ja rinnakorv puuduvad. Madudel (ning osadel sisalikel) puuduvad ka jäsemed, liiguvad loogeldes. Samuti puudub madudel selgelteristatav kaelaosa, aga see ei tähenda seda, et tal see puudub. Roomajate jäsemed - kämmal ja pöid on lühenenud ja seetõttu on nad väga liikuvad. Roomajate nahk on paks, veekindel ja kuiv. SISALIKU VÄLISEHITUS 5
Mardipäev oli enne kalendrimuutust 22. novembril, kuid reformiga sattus suhteliselt lähedale teistele vanadele pühadele. Dionysose, kreeka veinijumala päeva pühitseti 11. novembril, mistõttu mardipäeva seostatakse päris palju joomisega. Väljendid mardinaps ja mardiõlu on tuntud paljudel rahvastel. Vanades puukalendrites on mardipäeva juurde enamasti märgitud ka hani, mida süüakse kõikjal Euroopas, v.a Briti saartel, kus hani kuulub mihklipäeva toitude hulka. Hane rinnaluuga ennustati talve: valge kont tähendas lund, must lumetut talve. Inglismaal kutsutakse mardipäeva ka kõhuvalupäevaks, sest süüakse ohtralt liha, farmitöölistel on luba külastada sugulasi. Üldiselt tapetigi mardipäeval loomi ja soolati talveks liha. Sotimaal ja Põhja-Inglismaal kutsutakse näiteks nuumhärga ja ka muid mardipäevaks tapetud loomi mart. Inglismaal valmistati veel erilist mardiliha, mida suitsutati kaminakorstnas. Veel tehti verivorsti ehk nn musta mardipudingut
annaabi.ee 
