neid soojendada pesahülgaja-koorumise järel sulgedega, silmad lahti, kuivamise järel lahkub pesast emaga toidu otsinguteks avapesaga linnul-munakoor kirju mustriga(rästas, vares) varjatud kohas-munakoor valge, sinakas, rohekas(tihane,kuldnokk) sisemine viljastamine,püsisoojane, kohastunud lendamiseks: 1.tiivad 2. suled 3. voolujooneline keha 4. seest õhukambritega luud, kerged 5. kiire seedimine 6. kopsudes õhukotid 7. rinnakukiil tugevate rinnalihastega hoosuled(hoiavad lindu õhus) - kattesuled(teevad keha siledamaks) - udusuled(hoiavad soojust) 4osaline süda, 2 koda, 2 vatsakest, pole segaverd. elupaik maismaal, püsisoojased, kehakate-suled, liikumiselundid- tiivad,jäsemed, hingamiselundid-kopsud,õhukotid, vereringe-kopsu ja südame, kehasiseneviljastamine sigimisviis-muneb maismaale, hauvad munad, hoolitsevad järglaste eest.
Linnu sulgede tüübid on hoosulg, kattesulg ja udusulg. Linnu skeletil on *tiivaluud, *harkluu, *rinnakukiil,*sabalülid(luu). Söögitorust läheb toit tervena pukku(toit koguneb ajutiselt) edasi läheb näärmemakku(seal algab toidu seedimine; seedemahladega) sealt edasi läheb lihasmakku(kus purustatakse kõvemad toidupalad) mööda soolestikku jõuab toit kloaaki ja kloaagist väljub toit. Linnu muna osad õhukamber- esimene hingetõmme. looteketas- tuleb tibu. rebuväät- looteketta hoidmine, looteketast üles. valkkest- kaitse ja toit . munarebu- toiduks. nahkjas kest- kaitseb bakterite eest.
lahkuvad kohe peale kuivamist pesast ema järel toitu otsima. N:tedre,part,metsis. 6.Paigalinnud-püsivad pidevalt ühes kohas. N:varblane,kodutuvi,kodukakk. Rändlinnud-rändavad kindlatel aegadel kindlatesse paikadesse. N:pääsuke,valge- toonekurg. Hulgulinnud-liiguvad vastavalt temperatuuri muutustele pole kindlaid rände aegas. N:rähn,vares,tihane. 8.Tiivad,suled,voolujooneline keha,kerged luud,kiire seedimine,õhukotid kopsude küljes, rinnakukiil,kokkukasvanud selgroolülid,lennulihased. 7.Linnud kasutavad rändamiseks rändeteid.Need on teed mida mööda lennates kulutatakse kõige vähem energiat.Rändeteedel on piisavalt alasid kus puhata ja energiavarusi täiendada.Rändepõhjusteks on kartus külma,toidupuuduse ja sigimistingimuste ees.Orjenteerutakse tähtede,instinkti ja maastiku järgi.Väiksemad linnud lendavad kiiremini kui suuremad. 10.Linnud on püsisoojased kuna neil on hapnikuvarustus hea,neil on
(Sepp 2012) Lindudel on suuremad luud seesmiselt õõnsad, mis teeb luustiku väga kergeks, kuna õõnsused on kopsudega ühenduses ja on täidetud õhuga. Mõndadel lindudel kaalub sulestik rohkem kui luustik. (Sepp 2012) On ka linde kellel on vaja, et luud oleks rasked – sukelduvad linnud. Näiteks kauridel on rasked luud, sest muidu oleks neil keeruline vee all ujuda. Tänu rasketele luudele on lennuvõime halvem. (Sepp 2012) Põhilisemad lennulihased ja rinnalihased kinnituvad luule(rinnakukiil), mis on tugev ja massiivne. (Sepp 2012) Linnu kaalu vähendatakse ka muude elundite arvelt, mitte ainult luustiku. Näiteks sigimisorganid(munandid,munasarjad,munajuhad), mis on enamuse aastast pisikesed, aga sigimishooajal suurenevad. Emastel alustavad arengut mõlemad munasarjad, aga selleks et kaal väiksem püsiks, kujuneb välja vaid üks toimiv munasari. Isastel, kellel munandid muidu on väiksed, suurenevad sigimishooajal munandid lausa üle saja korra. (Sepp 2012) 11
ei sõltu välistemperatuurist. Lindudel on voolujooneline kehakuju, mille tõttu väiksem õhutakistus. kehakate: Nahk on õhuke ja näärmeteta ainus nahaääre on päranipunääre, mille rasune eritis muudab suled märgamatuks. Nahk on kaetud sulgedega udu ja kattesuled, sabasuled tüür. Jäsemed: tiivad ja jalad, tiivadel pikad hoosuled. Tiivad laialisirutatuna hoiavad lindu õhus. Tugevad rinnalihased aitavad tiibu tõsta ja langetada. Luustik: kolju, selgroog, roided, rinnaluu, rinnakukiil, tiivaluud, tagajäsemeluud. Luud on õhukesed kerged, paljude õhukambrikestega, kael painduv, kolju väike, lõugade asemel luuline nokk, hambad puuduvad. Hingamiselundid: kopsud ja õhukotid. Vereringe: 4 kambriline süda vatsakeste vahel täielik vahesein keha ja kopsuvereringe. arteriaalne ja venoosne veri teineteisest täiesti eraldatud. veri ringleb kiiresti, sest süda lööb kiiresti. Seedeelundid: suuõõs, sõõgitoru,pugu, näärmemagu, lihasmagu-peenestatakse toit, sooltoru, kloaak
Linde jagatakse ränd-, hulgu- ja paigalindudeks. Elupaiga järgi jaotatakse linnud metsa-, aedade-, parkide, avamaastike ja veelindudeks. Lindu katvad kattesuled, mis liibuvad vastu keha ning nende all olevad udusuled on kohevad ja hoiavad soojust. Eesjäsemed on kohastunud lendamiseks. Neile kinnituvad pikad hoosuled. Tagajalgade eriline ehitus võimaldab neil liikuda maapinnal ja istuda oksal. Lindude luud on kergemad kui teistel selgroogsetel. Jäiga rinnakorvi üks olulisim osa on rinnakukiil, millele kinnituvad tugevad lennulihased. Veel on tiivaluud, jalaluud, selgroog, kolju. Lindude aju on ligi 10 korda suurem kui roomajatel ja sellepärast on nad õppimisvõimelisemad ning reageerivad kiiresti. Kiirel lennul on see väga oluline. Samuti on neil ka seljaaju ja närvid. Linnud orienteeruvad peamiselt nägemise abil (näevad värve). Samuti on hea nende tasakaal. Halvalt on aga arenenud haistmine ja maitsmine.
annaabi.ee 
