· Kõige sagedasem vorm saab alguse piimajuha limaskesta rakkudest , mida nimetatakse duktaalseks ehk juhatekkeliseks rinnavähiks. 75% rinnavähkidest on duktaalsed. · Näärmesagarikes esinevat vähivormi nimetatakse lobulaarseks. Erinevalt teistest rinnavähi vormidest võib see esineda mõlemas rinnas. · Juhatekkelise rinnavähi puhul eristatakse varajast ehk n.ö in situ-vormi, kus pahaloomulised rakud on vaid piimajuhades mitte rinnakoes. Lobulaarse rinnavähi in situ- vormi ei peeta vähiks, seda loetakse rinnanäärmevähi riskifaktoriks. · Harvaesinevad rinnavähi vormid on tubulaarne, mutsinoosne, medullaarne ja papillaarne. (Tigane.) Diagnoosimine Varased sümptomil kasvajal puuduvad. 90% haigetest avastavad kasvaja ise palpatsioonil (Labotkin 2002). Perearsti või günekoloogi külastamisel vaatab arst patsiendi läbi ning vajadusel suunab eriarsti (mammoloogi) konsultatsioonile (Tigane)
RV1 2011) 3.3. Prognoos Esimeses staadiumis avastatud rinnavähiga naistest on 5 aasta möödudes elus peaaegu kõik, kolmandas staadiumis diagnoositud vähiga patsientidest vaid umbes pooled. Rinnavähk kordub sagedamini viie esimese aasta jooksul pärast haiguse diagnoosimist, seejärel on haiguse taaspuhkemine haruldasem. Kui rinnavähk taastekib või levib teistesse kehaosadesse, nimetatakse sedakaugelearenenud rinnavähiks. Rinnavähk võib taastekkida allesjäänud rinnakoes, teises rinnas, operatsiooniarmil või selle ümbruses, kaenlaalustes või rangluulohu lümfisõlmedes, aga samuti siiretena ehk metastaasidena luudes, kopsudes, maksas ja ajus. Luuvalud võivad viidata siirete tekkimisele. (Prognoos. 2011) 23 Ajumetastaaside tekkimisel võib esineda peavalu, pearinglust või halvatusnähte. Kõhnumine,
annaabi.ee 
