peal riiet, et liiga palav ei oleks (paljas metall kuuma päikese all), hiljem hakati kinnitama nendele ka raudplaate, tõenäoliselt võidi kasutada ka nahka aluseks. 14. sajandi esimesel poolel kujunesid lõpuks välja. Eestis leiti Otepäält (st. olid jah tuntud), fragment, kokku 18 plaati, kõik plaadid polnud täielikult säilunud. 3. Millal hakati kasutama nn rinnakilpe ehk rinnaplaate? Nende leiud Eestis? 1350. alates kujunesid välja järk-järgult suured rinnakilbid. Leitud neid on vähe, Otepäält 3 ja Poolast 1. 4. Mida kujutasid endast brigantiinid? Millal need tulid kasutusele? Brigantiin on tehtud raudplaadiribadest, kus ühel küljel on needid, needitud kas samet- või nahkvesti siseküljele, välja paistavad ainult needid. Ribad on üpris õhukesed, 1mm paksused, samas katavad topelt, st iga plaat katab teist plaati poole peale, seega tugevus ja vastupidavus nooltele on tõenäoliselt parem kui eelnevatel
Plaatrüü puhul kinnitati valdavalt neljakandilised plaadikesed igat nurka pidi neetidega nahkvesti siseküljele. Nahkvestidel olid tavaliselt rüütli suguvõsa tunnused XIV saj. kolmandal veerandil hakkasid turvised jällegi muutuma. Kuna osava löögiga võis tabada täpselt kahe plaadi vahele, needid purustada ja vastase tappa, siis hakati väikeste plaatide asemel kasutama suuremaid, mis kujunesid kogu rinda katvaks rinnakilpideks või siis hakati väiksemaid plaate katma kahekordselt Rinnakilbid kinnitati ilmselt pannaldega seljakaitse külge õlgade ja külgede pealt. Kõhuosa kattev kaitse ei tohtinud olla jäik, kuna see oleks liiga palju piiranud liikumisvabadust. Seega oli kõhukaitse valmistatud plaatvesti stiilis või mitmest peenemast raudribast, mis olid neetide reaga kinnitatud rinnakilbi sisekülge katva sameti siseküljele. Seega koosnes XIV saj. lõpu poole rüütli kaitserüü mitmetest osadest: rõngasrüüst, põlvede,
annaabi.ee 
