Ehitati laiad ja sirged esinduslikud tänavad. Hoonestus muutus kõrgemaks ja linnad hakkasid kasvama. Pariisis hakati tähelepanu pöörama pargiarhitektuurile - hakati ehitama suuri parke ja metsi. Loomulikult oluline oli ka esinduslik väliruum hakati ehitama esinduslikke peatänavaid ja suuri väljakuid. Viinis 19.sajandil likvideeriti vanu hooneid ja lammutati terve bastionide vöönd. Uues alas ehitati range struktuuriga linna, suure ringteega. Londonis metropoliks kujunemine toimis järk-järgult. Alates keskajast hakkasid tänavavõrgud muutuma süsteemsemaks ja rangemaks. Kuna klassitsismi ajastul Londonisse ehitati palju esinduslikke hooneid, siis seda ka ümberehitamise ajal säilitati ja rõhutati “uue” arhitektuuriga. Järjest hakati muutma linnastruktuuri ja juurde ehitama spordihooneid. 19.sajandil kujunes tendents eeslinnade ja pargikultuuri vastu. 3. Linnade kiire arengu ja ülerahvastumisega seotud
20. sajandi II poolel täiendati ja hooldati parki pidevalt Pargi südamik koos peahoonega asub keskaegse kindluse kohal, mida piirab hobuserauakujuline ojast paisutatud tiik Kõvvõrjärv. Ida pool on kunagisest vallikraavist kujundatud kaks tiiki. Sissesõidutee üle kivisilla lõpetavad kõrged valged väravapostid. Peahoone ees asub ovaalne ringtee, muruplatsi ilmestavad pügatud elupuud. Kõrvalhoone ja tiigi vahel on purskkaevu alus. Pargi keskel paikneb ringteega ümbritsetud kivist terrass. Sillakesed ühendavad vanemat pargiosa tiigi ümber asuva vabakujulise pargi ja tiigisaarega. Vee piiril ja pargis looklevad romantilised teerajad läbi looduslike pargiaasade ning seal paiknevad ka istumiskohad. Pargi lääneservas kasvab 9095 aastat tagasi rajatud tammik. Kärnerimaja juures on osaliselt säilinud aiandit piiranud punane telliskivimüür. Valitsejamaja
mõisaansambliga kogu vabariigis. Siinne mõisasüda on sündinud põhiosas 18.saj. 60.70. aastate vahetuse paiku ja sellisena hilisbarokliku stiilisuuna tüüpilisemaid näiteid. Teatud tugipunktiks dateeringu täpsustamisel on talli tuulelipul leiduv aastaarv 1769 ilmsesti ka peahoone on valminud selle aasta paiku. Barokkstiilile omaselt on kogu Ohtu mõisasüda kavandatud sümmeetrilisena: keskmeks kahekordne kõrge poolkelpkatusega härrastemaja, selle ees ovaalse ringteega väljak, mida külgedelt raamivad ait ja talltõllakuur, samast harmooniast on kantud ka puiesteed ja park. Tulemuseks on haruldane arhitektuuriansambel. Samavõrd, kui võime hinnata Ohtut unikaalse, ainukordsena, on ta ühtlasi oma ajastu ehituskunsti tüüpiline näide. Mitmel pool üle vabariigi leidub rida mõisaid, milliseid Ohtuga seob lähedane üldlahendus ja detailikõne. Teatavasti olid 18. sajandi 60.70. aastad siinse
annaabi.ee 
