arvutamiseks joonisel toodud hammasülekande korral. Vaata eelmist punkti. 26. Selgitada järgmised mõisted: Algringjooned- ringjooned, mille raadiused r1 ja r2 on pöördvõrdelised nurkkiirustega, nim ka aksoidideks. r 2 = - 1 = u12 r 1 2 Hambumispoolus - algringjoonte puutepunkt ja kiiruste hetkeline tsenter. Hambumissirge- sirge, mis puutub alusringjoont ja läbib hambumispoolust. Jaotusringjoon- ringjoon, millel ringsamm võrdub lõikeriista sammuga, aga ka ringjoon millel hamba paksus ja vahe on võrdsed. Nihutuseta hammasrataste puhul jaotusringjoon= algringjoon. Positiivse nihutusega: jaotusringjoon< algringjoon. Moodul- hammaste mastaabitegur p d m = , kus p = z Alusringjoon - ringjoon millele moodustub hamba evolvent. 27. Selgitada evolvendi omadused. Kirjutada võrrand inv= 1. Ühe alusringjoone evolvendid on omavahel kongruentsed (ühitatavad liikumise abil)
Olenevalt pinnast , mida mööda teritatakse frees, eristatakse kahte hammaste konstruktsiooni. Teravatipulised hambad - hambaid teritatakse tagapinnalt. Kukaldatud hambad - hambaid teritatakse ainult esipinnalt. Eristatakse järgmisi hamba elemente: Kõrgus h - kaugus lõikeserva punkti ja soone põhja vahel, mõõdetakse freesi radiaallõikes risti selle teljega. Hamba tagapinna laius - kaugus lõikeservast hamba tagapinna ja selle lõikejooneni, mõõdetakse risti lõikeservaga. Hammaste ringsamm - kaugus kahe naaberhamba lõikeserva ühenimeliste punktide vahel, mõõdetakse freesi teljega ristioleval tasapinnal mööda ringjoone kaart, mille keskpunkt asub nimetatud teljel. Ringsamm võib olla ühtlane või mitteühtlane. Kukaldamise ulatus K - kukaldamisjoone langus kahe naaberhamba lõikeserva vahel. Soonte elemendid ja kuju. Soon on süvend laastu eemaldamiseks. Seda piiravad ühe hamba esipind ja selle naaberhamba tagapind ja selg. Sooned jaotatakse sirgeteks ja kruvijoonelisteks
lõikamise lõppjärgus kujutab endast hambumist evolventratta ja hammaslati vahel (vt. joon. 47, 48.a, 49.a, 50.a). Nihutuseta hammasrataste lõikamise lõppjärgus puutub töökontuuri jaotussirge ratta jaotusringjoont veeredes sellel libisemata. Ratta jaotusringjoon on seega pinkhambumise algringjoon ja töökontuuri jaotussirge - algsirge. Seega nimetatakse hammasratta jaotusringjooneks seda ringjoont, millel ringsamm võrdub lõikeriista sammuga. Lõigatava ratta hammaste jaotusringpaksus s ja hambavahe jaotusringlaius e on võrdsed: s = e = 0,5 p = 0,5m . Kui koostada säärastest ratastest tihe, külglõtkuta hambumine (kõik geomeetriaarvutused tehakse, eeldades külglõtkuta hambumist), puutuvad jaotusringjooned teineteist hambumispooluses, jäädes algringjoonteks ka rataste hambumises (vt. joon. 48). Telgedevaheline jaotuskaugus
annaabi.ee 
