Sünteesi iga ring pikendab ahelat 2 süsinikulise fragmendi võrra. Fragmengi doonoriks on melonüül-CoA ja vedavaks jõuks on CO2 vabanemine malonüül-CoA-lt. Sünteesi aktiveerib tsitraat ja inhibeerib rasvappe atsüül-CoA. Sünteesi soodustab kõrge insuliin. Rasvhappe de novo süntees on sisuliselt palmitaadi biosüntees. Palmitaadi baasil, pikendades ahelat ja tekitades kaksiksidemeid, toimub ka teiste rasvhapete süntees. Palmitaadi süntees toimub korduva ringprotsessina. Iga ring pikendab sünteesitavat ahelat 2-süsinikulise fragmendi võrra. See fragment pärineb atsetüül-CoA-lt, kuid antakse pikenevasse ahelasse malonüül-CoA kaudu. Rasvhappe de novo süntees on keerukas protsess. Üldistatult võib seda kirjeldada järgmiselt: Biosünteesi abireaktsioonid. Need annavad kaks tulemust: 1)ACP vahendusel toimetatakse atsetüüljääk kondensatsiooniensüümile; 2)tekitatakse malonüül-ACP.
rootormootoriteks. Kui rootormootorid on leidnud vaid piiratud rakendamist, siis kolbmootorid on väga laia kasutusvaldkonnaga ja neid kasutatakse nii autodel, raudteetranspordis, laevanduses kui energeetikas. Kolbmootorite ajalugu on tihedalt seotud saksa inseneri N. Otto nimega, kes patenteeris 1876.a mootori (vt Joonis 3.5), milles soojus suunatakse protsessi püsival mahul. Selle mootori ringprotsessi (vt Joonis 3.6) tuntaksegi Otto ringprotsessina. Kolbmootorites toimub kütuse põlemine silindris ja erinevalt aurujõuseadmetest ei vajata siin soojusvahetuspindu soojushulga edastamiseks töötavale kehale. Silindri ja põlemiskambri jahutamisega hoitakse temperatuurid nende elementide materjalide jaoks ohutul tasemel. Kütuse põlemisel vabanenud energia paneb liikuma kolvi ja tehtud töö kantakse väntmehhanismi kaudu mootori võllile. Carnot` ringprotsess ei ole sisepõlemismootorites otstarbekalt realiseeritav ning nende töö
Isobaarset paisumist 2-3 nimetatakse eelpaisumiseks. Eelpaisumise astet leitakse mahtude suhtest: = v3/v2 . Kasutades eelpool käsitletud ringprotsessi kasuteguri määramise metoodikat jääval rõhul, saame = 1 (1/ k-1) (k 1) / [ k ( 1)] , (101) kus surveaste . Ringprotsess soojuse sissejuhtimisel erinevatel meetoditel koosneb kahest adiabaadist, kahest isohoorist ja isobaarist. Segaringprotsess on tuntud ka Trinkleri ringprotsessina. Sellisel ringprotsessil töötavaid mootoreid nimetatakse kiirekäigulisteks diiselmootoriteks (autodel, traktoritel). Segaringprotsessis nagu Dieseli ringprotsessis toimub kütuse süttimine isesüttimise teel. Kütus pritsitakse kõrgrõhupumpadega vastava kujuga põlemiskambritesse. Kütusena kasutatakse samu vedelkütuseid kui kompressor-diiselmootoriteski (joonis 18). Joonis 18. Mootori töötsükkel soojuse sissejuhtimisel erinevatel meetoditel.
annaabi.ee 
