Ringprotsess Termodünaamiline protsess kus töötav keha perjoodiliselt paisub ja komprimeerimis protsessiga taandatakse tema algolek. Selleks, et soojusmootor teeks pidevat tööd on vaja peale igat paisumisprotsessi ta tagasi tuua algolekusse. Selleks on aga vaja läbi viia paisumisele vastupidine protsess. Protsessi, mille käigus termodünaamiline keha läbides rida vahepealseid olekuid tuleb tagasi algolekusse nimetatakse ringprotsessideks. Otsese ringprotsessi alusel kõiki sisepõlemismootorid töötavad ringprotsessi alusel. Carnot´ ringprotsess Uurides aurumasinate tööd, töötles ta välja ideaalse ringprotsessi, määras kasuliku töö. Ideaalsilindris, ideaalgaasiga, silindri seinad soojuslikult ideaalselt isoleeritud. Silindri pea ühendatakse vaheldumisi soojusallikaga (t1) ja seejärel jahutajaga (t2). Tegelikuses selliseid
Vaatleme kahte võimalust mainitu teostamiseks. Esimesel juhul viime termodünaamilise keha püsivtemperatuuriliselt (isotermselt) rõhuni p2 ning hiljem püsivrõhuliselt (rõhul p2) olekusse 2. Teisel juhul võime termodünaamilise keha viia püsivmahuliselt (isohoorselt) mingisse vahepealsesse olekusse ning sealt edasi adiabaatselt (soojuslikult isoleeritud olukorras) lõppolekusse 2. Termodünaamilisi protsesse, kus termodünaamiline keha protsessi käigus saab tagasi algoleku, nimetatakse ringprotsessideks. Termodünaamilise protsessi käiku väljendatakse tavaliselt kahe olekuparameetri vahelise seosena, mis antakse kas analüütiliselt või graafiliselt. Näiteks, kui mingit termodünaamilist protsessi väljendada rõhu ja erimahu vahelise seosena, siis funktsioon p=f(v) on vaadeldava termodünaamilise protsessi analüütiliseks avaldiseks. 2.2. Gaaside kineetiline teooria. Ideaalne gaas. Ainete molekulaar-kineetiline teooria on tänapäeval üksikasjaliselt välja arendatud ainult
annaabi.ee 
