lõikele .Objektiivis toimub kujutise suurendamine, proovist lähtuv valgus läbib teise eelnevaga risti olevapolarisaatori ehk analüsaatori , saadud kujutis suunatakse läätse abil okulaari või mikroskoobikaamerasse. Vahel kasutatakse lisaks analüsaatorile veel ühte polarisaatorit (5a) mida nimetatakse ka 1/4 laine plaadiks või analüsaatoriks. Erinevalt lineaarsetest polarisaatoritest tekitab analüsaator ringpolarisatsiooni, mille tulemusena tekib kujutis, kus erinevad faasid on värvilisena esile toodud. PLM minimaalne lahutusvõime on piiratud nähtava valguse lainepikkusega ja on ligikaudu 1 m. Ka vajab läbivas valguses töötav PLM kvaliteetse kujutise saamiseks õhukesi, siledapinnalisi materjali lõikeid (tavaliselt 1 5 m), kuna valgusmikroskoobi sügavusteravus on väike. PLM võimaldab hinnata superstruktuuride kuju, arvu, ringide või Malta risti esinemist ja defekte.
ebasoovitavast valgusest puhastada. Eelkõige tahetakse vabaneda soovimatutest peegeldustest mitmesugustelt pindadelt. Kui valgus pinnalt peegeldub, muutub tema polarisatsioon, võrreldes otse tuleva valgusega. Nii saabki filter peegeldunud valgusest osa välja korjata. Samas suurendab ta kontraste, teeb näiteks taeva tumedamaks, kuna osa sealt tulevast valgusest ei pääse filtrist läbi. Põhiliselt valmistatakse kaht tüüpi filtreid: ringpolarisatsiooni ja lineaarpolarisatsiooni filtreid. Esimesi peaks kasutama isefokuseeruvate kaamerate või punktmõõtmist võimaldavate kaamerate puhul. Polarisatsioonifilter vähendab valgushelke ning suurendab värvide küllastatust ja selgust, võimendades näiteks taeva värvi. Ent sellega pildistamisel tuleb arvestada valguskaoga 1,5-2 avapunkti võrra. Polarisatsioonifiltriga pildistades tuleb seda aeglaselt pöörata ning jälgida ühtlasi värvuste ja helkide muutumist
annaabi.ee 
