väikese külgede arvuga polügoonid plaanile kanda joonte rumbiliste nurkade ja pikkuste järgi. Selleks peab plaanil olema põhja-lõuna suund või valitud ristkoordinaatide süsteemi X-teljega paralleelne sirge. Alguspunkt A märgitakse sellise arvestusega, et kogu polügoon vajalikus mõõtkavas ära mahuks. Seejärel joonestatakse läbi alguspunkti põhja-lõuna suunaga paralleelne sirge ning konstrueeritakse ringmalliga punktist A väljuva suuna rumbiline nurk. Saadud suunale kantakse esimese joone pikkus (arvestades mõõtkava) ning saadakse punkt B, kus toimitakse samamoodi nagu punktis A. Mõõtmis- ja graafiliste vigade tõttu ei satu viimase joone lõpppunkt punkti A, vaid selle lähedale punkti A'. Absoluutseks jooneliseks sulgemisveaks nimet. punktide A ja A' vahelist kaugust. Selle suhet polügooni perimeetriga (kõikide joonte pikkuste summa) nimet. suhteliseks sulgemisveaks
väikese külgede arvuga polügoonid plaanile kanda joonte rumbiliste nurkade ja pikkuste järgi. Selleks peab plaanil olema põhja-lõuna suund või valitud ristkoordinaatide süsteemi X-teljega paralleelne sirge. Alguspunkt A märgitakse sellise arvestusega, et kogu polügoon vajalikus mõõtkavas ära mahuks. Seejärel joonestatakse läbi alguspunkti põhja-lõuna suunaga paralleelne sirge ning konstrueeritakse ringmalliga punktist A väljuva suuna rumbiline nurk. Saadud suunale kantakse esimese joone pikkus (arvestades mõõtkava) ning saadakse punkt B, kus toimitakse samamoodi nagu punktis A. Mõõtmis- ja graafiliste vigade tõttu ei satu viimase joone lõpppunkt punkti A, vaid selle lähedale punkti A'. Absoluutseks jooneliseks sulgemisveaks nimet. punktide A ja A' vahelist kaugust. Selle suhet polügooni perimeetriga (kõikide joonte pikkuste summa) nimet. suhteliseks sulgemisveaks
plaanile kanda joonte rumbiliste nurkade ja pikkuste järgi. Selleks peab plaanil olema põhja-lõuna suund või valitud ristkoordinaatide süsteemi X-teljega paralleelne sirge. Alguspunkt A märgitakse sellise arvestusega, et kogu polügoon vajalikus mõõtkavas ära mahuks. Seejärel joonestatakse läbi alguspunkti põhja-lõuna suunaga paralleelne sirge ning konstrueeritakse ringmalliga punktist A väljuva suuna rumbiline nurk. Saadud suunale kantakse esimese joone pikkus (arvestades mõõtkava) ning saadakse punkt B, kus toimitakse samamoodi nagu punktis A. Mõõtmis- ja graafiliste vigade tõttu ei satu viimase joone lõpppunkt punkti A, vaid selle lähedale punkti A'. Absoluutseks jooneliseks sulgemisveaks nimetatakse punktide A ja A' vahelist kaugust. Selle suhet polügooni perimeetriga (kõikide joonte pikkuste summa) nimetatakse suhteliseks sulgemisveaks
arvuga polügoonid plaanile kanda joonte rumbiliste nurkade ja pikkuste järgi. Selleks peab plaanil olema põhja-lõuna suund või valitud ristkoordinaatide süsteemi X-teljega paralleelne sirge. Alguspunkt A märgitakse sellise arvestusega, et kogu polügoon vajalikus mõõtkavas ära mahuks. Seejärel joonestatakse läbi alguspunkti põhja-lõuna suunaga paralleelne sirge ning konstrueeritakse ringmalliga punktist A väljuva suuna rumbiline nurk. Saadud suunale kantakse esimese joone pikkus (arvestades mõõtkava) ning saadakse punkt B, kus toimitakse samamoodi nagu punktis A. Mõõtmis- ja graafiliste vigade tõttu ei satu viimase joone lõpppunkt punkti A, vaid selle lähedale punkti A’. Absoluutseks jooneliseks sulgemisveaks nimetatakse punktide A ja A’ vahelist kaugust. Selle suhet polügooni perimeetriga (kõikide joonte pikkuste summa) nimetatakse suhteliseks sulgemisveaks
külgedega arvuga polügoonid plaanile kanda joonte rumbiliste nurkade ja pikkuste järgi. Selleks peab plaanil olema põhja- lõuna suund või valitud ristkoordinaatide süsteemi X-teljega paralleelne sirge. Alguspunkt A märgitakse sellise arvestusega, et kogu polügoon vajalikus mõõtkavas ära mahuks. Seejärel joonestatakse läbi alguspunkti põhja- lõuna suunaga paralleelne sirge ning konstrueeritakse ringmalliga punktist A väljuva suuna rumbiline nurk. Saadud suunale kantakse esimese joone pikkus (arvestades mõõtkava) ning saadakse punkt B, kus toimitakse samamoodi nagu punktis A. Kui Polügooni nurkade ja joonte mõõtmine maastikul ning nende plaanile kandmine oleks toimunud vigadeta, siis pärast polügooni nurkade ja joonte pealekandmist oleks selle lõpp ühtinud algusega. Mõõtmis- ja graafiliste vigade tõttu ei satu viimase joone lõpppunkt punkti A, vaid selle lähedale punkti A'
annaabi.ee 
