lõpetatavad hoiused; M3 = M2 + euroala residentide emiteeritud rahaturufondideosakud + tagasiostulepingud (repod) + kuni 2 aastase tähtajaga võlakirjad. 14. Rahamassi suhtarvud Rahamassi suhtarvud 1.Raha ringluskiirus V (käibesagedus) - kordade arv, mida rahaühik käibib aasta jooksul. V= Pankade kassakäibe/ Rahamass (M1 või M2) Lihtsustatult Fisheri valemist M*V=P*Y → V = SKP/ Rahamass (M1 või M2) Mida suurem on raha käibesagedus, seda vähem on vaja raha ringlusejaoks 2. MonetiseerimisekoefitsientK2-näitab, kui suur on majanduseküllastatusrahaga К2= Rahamass (M1 või M2)/ SKP (Lihtsustatult Fisheri valemist К2= 1 / V) Mida suurem on К2, seda paremini on väljaarenenudrahasüsteem USA 52%; UK 77%; euroala 88%; Eestis kuni 2011 oli umbes K=59% 3. Sularaha osatähtsus rahamassis (sularaha koefitsient) К3 К3 = M0 /Rahamass (M1 või M2). Mida väiksem on К3, seda paremini on väljaarenenudraharinglus. Sularaha osatähtsuse vähenemist soodustavad:
etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused; M3 = M2 + euroala residentide emiteeritud rahaturufondideosakud + tagasiostulepingud (repod) + kuni 2 aastase tähtajaga võlakirjad. 22. Rahamassi suhtarvud Rahamassi suhtarvud 1.Raha ringluskiirus V (käibesagedus) - kordade arv, mida rahaühik käibib aasta jooksul. V= Pankade kassakäibe/ Rahamass (M1 või M2) Lihtsustatult Fisheri valemist M*V=P*Y V = SKP/ Rahamass (M1 või M2) Mida suurem on raha käibesagedus, seda vähem on vaja raha ringlusejaoks 2. MonetiseerimisekoefitsientK2-näitab, kui suur on majanduseküllastatusrahaga 2= Rahamass (M1 või M2)/ SKP (Lihtsustatult Fisheri valemist 2= 1 / V) Mida suurem on 2, seda paremini on väljaarenenudrahasüsteem 9 USA 52%; UK 77%; euroala 88%; Eestis kuni 2011 oli umbes K=59% 3. Sularaha osatähtsus rahamassis (sularaha koefitsient) 3 3 = M0 /Rahamass (M1 või M2). Mida väiksem on 3, seda paremini on väljaarenenudraharinglus.
annaabi.ee 
