protsessi, mis toimub üksteisele järgnevate ringkäikudena. Käibe seisukohalt jaguneb kapital kaheks osaks: põhikapitaliks ja käibekapitaliks. Uuritakse kapitali käibe seaduspärasusi. Raamatu kolmandas osas analüüsitakse ühiskondliku kapitali taastootmist ja ringlemist. Marx kirjutab, et ühiskondlik kogukapital ei ole üksikute kapitalide liikumiste summa, vaid originaalne nähtus ning sisaldab kapitali ringlemisprotsesside niisuguseid külgi ja seaduspärasusi, mis jäävad individuaalkapitalide uurimisel märkamatuks ja selguvad alles ühiskondliku kogukapitali taastoomise ja ringluse uurimisel. "Kapitali" III köite alapealkirjaks on "Kapitalistlik tootmisprotsess kui tervik". Kõigepealt käsitletakse siin lisaväärtuste muundumist kasumiks ja lisaväärtuste normi muundumist kasuminormiks. Kui "Kapitali" I köites siirdub Marx kasumilt lisaväärtusele, siis siin on
arengu võti. Jäätmeid, mis tekivad igal juhul, on vaja käsitleda selliselt, et toorainet kasutatakse uuesti või vääristatakse mõnel muul keskkonna säästmise seisukohalt heaks kiidetud viisil. Kestlik areng võib toimuda eeldusel, et tootmine ei koorma keskkonda üle selle taluvuspiiri. Ringlemisprotsesside põhimõtete kohaselt korvatakse toorainete kasutamist osaliselt utili- seeritud toorainega. Traditsioonilised tooraineallikad kompenseeritakse osaliselt materjalidega, mida on varem peetud jäätmeteks, kuid mida nüüd üha rohkem kogutakse ja taaskasutatakse.
annaabi.ee 
