kuritegude toimepanemine kahjustab väga tõsiselt avalikku korda ning kuritegelikult käituv inimene kujutab endast suurt ohtu avalikule korrale ja kogu ühiskonna julgeolekule. Halduskohus oli märkinud, et isiku pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine on proportsionaalne meede riigi julgeoleku tagamiseks, millest tulenevalt on õigustatud ka kaebaja õiguste piiramine. Isik kaebas halduskohtu otsuse edasi Tallinna Ringkonnakohtuse ning ringkonnakohus rahuldas isiku kaebuse. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et PPA on kaalutlusotsuse tegemisel andnud põhjendamatult suure kaalu kaebaja poolt toime pandud kuriteo raskusele ning jätnud piisava tähelepanuta kaebaja Eestis elamise kestust, kaebaja vanust ja sidemeid Eestiga puudutavad asjaolud. Kaebaja on Eestis sündinud ning elanud kogu elu siin, seega omab ähvardav väljasaatmine tugevat riivet kaebaja eraelule. PPA pole otsuses näidanud, et
Kohus arvestanud KarS'i §-e 45 lg 2 ja 113, otsustas siiski määrata karistuse ülemmäärast pisut madalama karistuse, kui karistuse ülemmäär ettenäeb ehk 9 aastat. Seda põhjendusega, saata ühiskonnale sõnum, et süütegu ei jää karistuseta, lisaks arvati, et süüalusele avaldab mõju üksnes reaalne vangistus. Süüaluse 49 RKKKo 3-1-1-77-11. 27 kaitsja esitas apellatsiooni ringkonnakohtuse põhjendusega, et maakohtu otsus on karistuse osas põhistamata. Põhjendades seda järgmiste argumentidega: raskendavate asjaolude puudumine, kergendavate asjaolude mittearvestamine, alaealisuse mittearvestamine. Lisaks leiab apellant, et kohus on otsustanud irduda tavapärasest kohtupraktikast, kuna KarS'i § 45 kohaselt oleks alaealisele keskmine karitstuse määr 8 aastat ning kohus ei olnud arvestanud ka seda, et süüalusel puudusid kriminaalasjades eelnevalt õigusrikkumised
annaabi.ee 
