õige kütuse seintele. ja vee eraldusfaas (vesilukk), kuhu separeerimisel lisandub kütusest eralduv vesi. Liigne vesi juhitakse eraldusfaasist reguleerimisseibi ringkanali kaudu välja. Purifikaatori normaalne vee ja kütuse piir (veeluku piir) peab asuma taldrikute avade välispiiril (I). Reguleerseibi ava läbimõõdu muutmine muudab hüdraulist takistust vee väljumisel ringkanalist, seega veeluku asendit. Veeluku asend peab olema selline, mis takistab kütuse sattumist eraldustaldriku taha raske faasi kambrisse s.t. vee hulka. Eralduskihi tegelik asukoht sõltub kütuse tihedusest. Kui kütus on suure tihedusega, siis eralduskiht liigub väljapoole ja tuleb võtta ava väiksema diameetriga reguleerimisseib. 1. Eraldustaldriku väline diameeter 2. Reguleerseibi sisemine diameeter 3. Taldrikpaketi avade diameeter 4. Taldrikpaketi väline diameeter 5
Hiljusesüsteem ainulaadne. Meeleelundid kehas hajutatud, sooltoru looklev, suu keha all, pärak ülaküljel,erituselundeid pole, sugunäärmed keha keskel, väline viljastumine, erinevad vastsevormid. Väga regeneratiivsed. 6 klassi: meriliiliad, meritähed, madutähed, ketastähed, merisiilikud, meripurad. 72. Ambulakraalsüsteem alusnahas paiknev mesodermaalse tekkega lubiokistest toes. Eesti keeles kannab see nime hiljusesoonestik, so hingamiselundina (jm) talitlev kanalistik. Koosneb ringkanalist, selle harudest, ning keha suumisel küljel, hiljusevagudes, hulgast hiljusejalakestest, igaühe juures väike kupal ehk ampull. See süsteem on hüdrauliline liikumisvahend, kui iga jalake on kleepuv iminapp. Võib peent toitu koguda ja piki vagusid suhu saata. Ühtlasi hingamis- ja ringeelund. Süsteemi ühendab mereveega kivikanal ja selle lõpus peeneurbeline kiviplaat. 74. Meriliilia ainsad varrelised okasnahksed, vars kinnitub karika suuvastasele küljele, toes
Lubiskelett tekib kehaseina sees. Klassid: Klass meriliiliad (Crinoidea) Klass meritähed (Asteroidea) Klass madutähed (Ophiuroidea) Klass ketastähed (Concentricycloidea) Klass merisiilikud (Echinoidea) Klass meripurad (Holothuroidea) 72. Okasnahksete (Echinodermata) hiljusesüsteemi (ambulakraalsüsteemi) ehituse põhijooni ja ülesandeid Ainult okasnahkseil on olemas hiljusesüsteem (ambulakraalsüsteem) tsöloomist tekkinud. Koosneb ringkanalist, selle harudest, ning keha suumisel küljel, hiljusevagudes, hulgast hiljusejalakestest, igaühe juures väike kupal ehk ampull. See süsteem on hüdrauliline liikumisvahend, kui iga jalake on kleepuv iminapp. Võib peent toitu koguda ja piki vagusid suhu saata. Ühtlasi hingamis- ja ringeelund. Süsteemi ühendab mereveega kivikanal ja selle lõpus peeneurbeline kiviplaat. 73. Okasnahksete (Echinodermata) toese erinevusi nonde eri klassides
annaabi.ee 
