põlevad ära või jäävad rusudena kosmosesse. Mitmekordseks kasutamiseks kõlbavad vaid USA kosmosesüstikud. Kuidas püsib satelliit orbiidil? Iga objekt liiguks sirgjooneliselt , kui teda ei mõjutaks erinevad jõud. Satelliite mõjutab Maa raskusjõud – gravitatsioon. Satelliit proovib liikuda sirgjooneliselt, kuid Maa gravitatsioon kisub seda allapoole. Satelliit langeb Maa poole, kuid ei jõua kunagi selle pinnani, sest Maa on kerakujuline. Satelliit liigub ringjooneni, jõudes maapinnast kindlale kaugusele, ning tiirleb niiviisi ümber planeedi. KUIDAS KONTROLLIDA GPS-I NÄIDU TÄPSUST? GPS-i kontrollimine GPS näidu täpsust saab kontrollida mõnes kohas, mille koordinaadid on teada. Seda saab teha näiteks geodeetilise põhivõrgu kindelpunktide abiga. Selleks tuleb otsida Maa–ameti koduleheküljelt avalike teenuste (maainfoga tutvumise teenus) alt lähima
jäävad rusudena kosmosesse. Mitmekordseks kasutamiseks kõlbavad vaid USA kosmosesüstikud. Kuidas püsib satelliit orbiidil? Iga objekt liiguks sirgjooneliselt , kui teda ei mõjutaks erinevad jõud. Satelliite mõjutab Maa raskusjõud gravitatsioon. Satelliit proovib liikuda sirgjooneliselt, kuid Maa gravitatsioon kisub seda allapoole. Satelliit langeb Maa poole, kuid ei jõua kunagi selle pinnani, sest Maa on kerakujuline. Satelliit liigub ringjooneni, jõudes maapinnast kindlale kaugusele, ning tiirleb niiviisi ümber planeedi. 5 2. Sidesatelliidid Maa ümber tiirleb sadu sidesatelliite, mis edastavad ja kordavad signaale erinevate, maapinnal üksteisest tuhandete kilomeetrite kaugusel paiknevate punktide vahel. Signaaliks võib olla peaaegu ükskõik mis- telefonikõne, faksisõnum, arvutiinfo, e-post või internetiühendus.
impulsi kohta: Sekundis läbivoolava vedeliku massi liikumishulga (impulsi) momendi muutus lõigete 1 ja 2 vahel on võrdne sellele vedelikumassile mõjuvate välisjõudude momendiga (impulsi sünonüüm on vedeliku liikumisehulk, mis on vedeliku massi ja liikumise kiiruse korrutis). 37 Võtame 1 kg vedelikku ja oletame , et ta läbib tööratta esimesest ringjoonest R1 teise ringjooneni R2 (joonis ) ühe sekundi jooksul. Pumba võimsus vedeliku selle teekonna läbimiseks, mis oleneb pumbatava vedeliku erikaalust ( g) , tootlikkusest ja tõstekõrgusest: P= g Q Hteor. Teiselt võrdub pumba tarbitav võimsus tema võllile mõjuva välisjõudude momendi (M [N m] ) ja tööratta nurkkiiruse ( [radiaanides sekundis] ) korrutisega:: P=M Siit M = g Q Hteor , kust leiame teoreetiline surve pumbast väljumisel Hteor. = M / g Q.
integreerimispiirkond V on piiratud pindadega x 0, y 0, z 0, x 2 y 2 z 2 4R 2 ja x 2 y 2 R 2 . Integreerimispiirkond V on siin koordinaadistiku I oktandis väljaspool silindrit x y 2 R 2 ja seespool sfääri x 2 y 2 z 2 4R 2 . 2 1) Kui valime integreerimisjärjekorraks dx dy f x, y, z dz, siis z 0, 4R 2 x 2 y2 , xy-tasandi piirkond on ringjoonest x 2 y 2 R 2 ringjooneni x 2 y2 4R 2 (z 0) s.t. y R 2 x 2 , 4R 2 x 2 kui x 0, R . Seega R 4R 2 x 2 4R 2 x 2 y 2 f x, y, z dxdydz dx dy f x, y, z dz 0 R2 x2 0 V
annaabi.ee 
