kasutatavatele MÕÕTÜHIKUD * Nurgaühikud * Pikkusühikud * Pinnaühikud Nurgaühikud Kasutusel on kolm erinevat tasanurkade mõõtühikute süsteemi: 1. Kuuekümnendsüsteem - nurga mõõtühik on kraad 1°=60=3600 täisnurk on 90° täisring on 360° 2. Tsentesimaalsüsteem - nurga mõõtühik on goon täisnurk on 100g täisring on 400g 1g = 0,9° 3. Radiaansüsteemi - nurga mõõtühik on radiaan 1 radiaan (1 rad) on kesknurk, mille haarade vahele jääva ringjoonekaare pikkus K on võrdne selle kaare raadiusega R. On SI-süsteemi lisaühik. Pikkusühikud Meeter võrdub vahemaaga, mille valgus läbib vaakumis 1:299 792 458 sekundiga (valguse kiirus). Eestis on alates 1. jaan 1929 kasutusel meetermõõdustik 1 km = 1000 m 1 m =10 dm =100 cm = 1000 mm 1 m = 0,4687 sülda =1,4061 arssinat = 3,2809 jalga = 39,37040tolli 1 dm = 10 cm 1 cm = 10 mm = 0,01 m 1 toll =2,54 cm =0,0254 cm Pinnaühikud 1 km2= 100 ha (1 km×1 km) 1 ha = 10 000 m2 (100×100m)
Telgedevaheline nurk plaanis on sageli 90o (vt. joon. 1 ja 2). Ülekandearv 8-80 võimsusülekannetes, ÷1500 kinemaatilistes ülekannetes. Kasutegur 0,7...0,92. Kiired tiguülekanded (vedelikmäärimisel) on kulumiskindlad. Tiguülekanded võivad olla isepidurduvad. Sõltuvalt teo kujust: silinderülekanded (jaotuspinnad silindrilised), globoidülekanded (vt. joon. 3) - toorik on globoidiks nimetatav pöördpind, mis tekib nõgususega väljaspoole suunatud ringjoonekaare pöörlemisel ümber teo telje x-x. Teo jaotuspind on globoid, ratta jaotuspind - silinder. Globoidülekanded kannavad üle suuremat võimsust, hõõrdekaod väiksemad, valmistamine keerukam, valmistus- ning koostetäpsuse suhtes väga tundlikud. Tigu on ühe või mitme kõrvuti kulgeva keermega varustatud masinaelement. Sõltuvalt keermete arvust z1 nim. tigu kas ühe-, kahe- või enamkeermeliseks. (Ülekannet käiguliseks). Üldmasinaehituses z1 = 1...4 aparaadiehituses z1 9.
annaabi.ee 
