ulatuses 5 - 6 meetri kõrguste püstiste seinte või pankadena valge või mitut tooni kollakas põimkihiline liivakivi. Rohketele roostepruunidele liivakivikihtidele on värvi andnud raua oksüdeerumine kvartsiterakeste ümber. Liivakiviseintes on jälgi ka looduse loomingust. Kanjoni põhjas on näha mitmeid vee poolt tekitatud uurdeid, on ka väikene allikakoobas. Puuliikidest kasvavad siin kased, kuused, haavad, vahtrad. Taimestik on lopsakas. Aeg-ajalt võib kanjonisse eksida ringiuitav rebane, metskits või jänes. Kanjon on sobilik elukeskkond paljudele närilistele. Suur Munamägi ja vaatetorn. Suur Munamägi on Baltimaade kõrgeim tipp kõrgusega 318m merepinnast. Mägi on poolmunaja kujuga ja kaetud kuuse-haava segametsaga. Suure Munamäe otsas on vaatetorn mis on ehitatud 1939. aastal. vaatetornist avaneb suurepärane vaade
" Nii loobib Sokrates juba kohtu ees nooli kuulajate lihasse ja kinnitab vastastele kõhklematult üha ja jälle oma rikutust. Kas Sokrates ei mõista oma kasu silmas pidada ega tea, mida temast arvatakse? Kas ta ei tea, et on kuulajate jaoks kummaline, inimesi oma küsimustega piinav kiusaja, oht tsiviliseeritud ateenlaste elukorralduse hoolega sepitsetud alusele? Aga Sokrates jätkab ja tõotab end jätkuvalt ja lõpptulemus on surmaotsus. See ringiuitav inetu vanamees, keda paljud mäletavad naeruväärsena, aastakümned Ateena tänavail veetnud mees, kellel ei ole olnud isegi varandust ega isegi mitte korralikku elatist, ainult suured sõnad suus- kas see mees võiks olla ainulaadne mõtleja, kellel on tõeline aukoht ajaloos? Ka Sokratese viimased hetked vanglas enne surmaotsuse täideviimist on vägagi kõnekas draama. Platon on selle talletanud- ilmselt silmatorkavalt idealiseeritud vormis- dialoogis Phaidon, mis on
annaabi.ee 
