alaaliat kogelust düsartriat rinolaaliat 48. Füsioloogilise kogeluse nähtudeks ei ole: sagedased silpide kordused häälikute kordused pausid sõnade vahel sõnade kordused 49. Logopeed saab oma erialaseid oskusi rakendades töötades: kliinikus koolis lasteaias rehabilitatsiooniasutuses sotsiaalkindlustusametis haridusministeeriumis 50. Afaasia tunnusteks võivad olla: häälehäired lausete primitiivsus hingamispuudulikkus oskamatus lugeda ja kirjutada häälikute asendused ja ringipaigutamised sõnaleidmisraskused 51. Düsartria on kõnepuue, mille puhul ei vasta normile: artikulatsioon fonatsioon ja resonants kõne mõistmine kõnehingamine 52. Õige või väär? Motoorse alaalia puhul kujuneb varajane-eelne periood (lalin) eakohaselt, probleeme tekib hiljem sõnade ühendamisel fraasidesse. Õige Vale 53. Õige või väär? Kuulmispuude korral võivad kahjustuda kõik hääle akustilised omadused: õige vale 54. Suulaelõega laste kõnepuue väljendub:
Motoorse alaaliaga laste hääldussüsteemi arengut iseloomustab kvalitatiivne ja kvantitatiivne eri- pära, mis väljendub ühel või teisel viisil kõikidel lastel ja kõne arengu kõikidel etappidel. Motoorsele alaaliale on iseloomulik mitut tüüpi hääldusvigade olemasolu samal lapsel, st esinevad häälikute osalised asendused ja ebapüsivad asendused (st samal häälikul võib olla mitu asendushäälikut) ärajätmised, ringipaigutamised, lisamised (Vesker, 1986). Sealjuures suudab laps paljusid häälikuid isoleeritult õigesti hääldada. Bishop’i ja Adams’i (1989) järgi võib ilmneda ka silbistruktuuri lihtsustamist (sõnast hääldatakse vaid lahtist silpi – konsonanti ja vokaali). SKAP lastel esinevad eakohase kõnearenguga lastele sarnased silbistruktuuri moonutused, kuid arvukamalt ja kauem (Vesker, 1986). Silpide ärajätmine, juurdelisamine ja ümberpaigutamine 5-7-aastaste laste puhul viitab
annaabi.ee 
