Nõnda on ka elus. Kui harjutakse headusega, siis minnakse seda aina uuesti ja uuesti otsima. Selle kohta käiks ütlus "annad sõrme, võtab käe". Oma heatahtlikkusega teeb inimene abivajajad endast sõltuvaks ning sellest pole enam tagasiteed. Midagi pole öelda, mis oleks võinud sellisel juhul teisiti teha. Headus on väärt omadus, kuid maksab tihti kätte. Omamoodi õpetlik, kentsakas ja müstiline on lugu "Laip metsas". Minu jaoks oli see lugu mõtlematusest. Metsas ringiluusijat tabas kiire hukkamõist. Ilma igasuguse tõenduseta omistati talle suur süü olgugi, et veel toimepanemata kuritöö eest ning tegevuse käigus lisati süüdistusele veel vürtsi juurde, et seda veel paremini kinnistada. Ilma igasuguse kohtumõistmiseta otsustati juba ära hukkamise kasuks, kuid müstilistel põhjusel sai hukka hoopis äraostetud kordnik. Mis olid loo tegelikud tagamaad, mis põhjusel kahtlustatav mees tegelikult öös ringi luusis ja küünlaid
oleks sattunuid Porthose 418 teele ja oleks näinud ta suursugust ilmet, kui ta ratsutas oma ilusal hispaania täkul, ei oleks ta kahetsenud aadrilaskmist, mida ta oli teostanud oma mehe raha-kirstu kallal. Louvre'i lähedal kohtasid neli sõpra härra de Treville'i, kes tuli tagasi Saint- Germainist. Ta peatas nad, et avaldada oma vaimustust nende varustuse üle, ning ühe hetke jooksul kogunes nende ümber mõnisada ringiluusijat. D'Artagnan kasutas juhust, et rääkida härra de Treville'iga suure punase pitsati ja hertsogliku vapiga kirjast; teisest kirjast ta arusaadavalt ei hinganudki. Härra de Treville kiitis tema poolt vastuvõetud otsuse heaks ia kinnitas, et kui d'Artagnan järgmisel päeval pole välja ilmunud, leiab ta kindlasti võimaluse teda üles leida, ükskõik kus ta ka viibiks. Sel hetkel lõi Samaritaine'i tornikell kuus, neli sõpra vabandasid endid kohtamisega ja lahkusid härra de Treville'ist.
annaabi.ee 
