Laulumängudesse kätketud maagilised mõjutustaotlused viljakuse edendamiseks ja muud taolised kuuluvad aga siiski täiskasvanute maailma. Mängud, millele on iseloomulik suletud ringis liikumine, kannavad Põhja-Eestis ja Mulgimaal nimetust ringmäng, neid saatvad laulud aga ringmängulaul või ringilaul. Kagu-Eestis kutsutakse taoliseid mänge hoopis tsõõrimängudest, tsõõrilauludes või rattalauludeks, harvemal juhul ka ringilauludeks. Kõige suurem osa laulumängudest ongi just ringmängud. Vanemate ringmängude tunnuseks on ringis liikumine laulu saatel ning spetsiifilised puändid. Vanemad ringmängud on näiteks paarimängud (,,Me lähme rukkist lõikama"), vahetusmängud (,,Kes aias?"), pandikorjamismängud (,,Karumäng") ning sportliku puändiga ringmängud (,,Midrilind"). Peale vanemate ringmängude eristatakse ka dramaatilise tegevusega ja vahetantsuga ringmänge
Suurem osa neist mängudest on laenatud naabrite kaudu rahvusvahelisest traditsioonist. Laul on tavaliselt siirdevormiline. Mitmed laulumängud olid varem tuntud erinevate viisidega, hiljem on (osaliselt trükitud laulikute abil) pääsenud valitsema üksainus viis. 13.3 RingmängudMänge, millele on iseloomulik suletud ringis liikumine, nimetatakse Põhja-Eestis ja Mulgimaal ringmängudeks, neid saatvaid laule aga ringimängulauludeks või ringilauludeks. Kagu-Eestis on vastavad nimetused tsõõr (Tartumaal ka sõõr) või ratas, harvem ring, ning (t)sõõrilaul, rattalaul või ringilaul. Ringmängude mängimise kohta öeldi (t)sõõri või ratast tegema. Ringmängud võib jagada kolme põhiliiki. · Vanem ringmäng, mille lõpul oli tavaliselt puänt (lõpuüllatus). Liiguti ringis, enamasti oli üks mängija ringi keskel. Laulu lõppedes toimus midagi erilist, näiteks anti pant, vahetus ringi sees olija ("Kes aias") vms
annaabi.ee 
